Tallinna Linnamuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

2015. aastal avati Tallinna Linnamuuseumi peahoone keldris uut tüüpi ekspositsioonipind -– keraamikakogu [[Fajanss|fajansi]] ja [[Portselan|portselani]] avahoidla kus on hoiustatud ligi 2000 portselan- ja fajansseset Eestist, [[Euroopa|Euroopast]], [[Hiina|Hiinast]] ja [[Jaapan|Jaapanist]].<ref name=":0">'''Muuseumirott parimale koguhoidjale: muuseumiauhindade jagamisel Haapsalus tunnustati Tallinna Linnamuuseumis Eesti esimese avahoidla rajajaid parima koguhoidja tiitliga. -''' Tallinna Linnamuuseumi pressiteade, 1.02.2016</ref> Tegu oli esimese etapiga Linnamuuseumi hoone ekspositsioonide tänapäevastamisel. Linnamuuseumi 80. sünnipäeva eel valminud eskiisprojekti põhjal võetakse keskajast pärit keldrid tervenisti kasutusele. Kõikidele muuseumikülastajatele avatud ekspositsiooniruumideks kujundatavas avahoidlas on edaspidi kavas lisaks praegusele keraamikakogule välja panna veel seni hoidlas varjul olev keraamikakollektsioon ning kultuuriloolisse kogusse kuuluvad [[vask]]-, [[messing]]- ja [[Tina|tinaesemed]].<ref name=":0" />

19. augustil 2016 avati Tallinna Linnamuuseumi keskaegses kaupmehemajas [[Vene tänav|Vene]] 17 kolmanda korruse uuendatud näitusesaal, mis esitleb muuseumi ainulaadset Tallinna linnavaadete kogu ja senist külastajate lemmikeksponaati, värskenduse läbinud Tallinna vanalinna maketti. Uus osa püsiekspositsioonist käsitleb muutuvat linnaruumi ajavahemikus [[1825]]-–[[1914]], mil seni valdavalt keskaegse ilmega Tallinnast kujunes tänapäevane moodne linn. Väljapaneku keskmes on Tallinna makett, mis tutvustab linna sellisena, nagu see nägi välja 1825. aastal. Tervikpilti täiendab samast aastast pärinev linna ja lähiümbruse kaart.