Avalik omand: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 193.40.13.166 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:2001:1530:1010:152:B113:4F2:56F:6A58|2001:1530:1010:152:B113...
Resümee puudub
1. rida:
{{see artikkel|räägib intellektuaalomandi mõistest; omandiõiguse mõiste kohta vaata artiklit [[ühiskondlik omand]]}}
 
'''Avalik omand''' (ka '''üldkasutatav omand'''; [[inglise keel|ingl]]es ''public domain'') on [[autoriõigusAngloameerika õigus]]es kogum vaimse tegevuse tulemeid, mis on [[intellektuaalomand]]i õiguse kaitseta, sest kaitse kehtivus on lõppenud, kaitse on kaotatud või kaitset ei kohaldata. Avalikus omandis on näiteks [[teos]]ed, [[kaubamärk|kaubamärgid]] ja [[patent|patendid]], mille [[õiguskaitse]] kehtivus on lõppenud, mõnel juhul vaimse tegevuse tulemid, millele pole õiguskaitset taotletud või mida ei peeta õiguskaitse vääriliseks, [[Ühendriigid|Ühendriikides]] ka [[Ameerika Ühendriikide keskvalitsus|keskvalitsuse]] teosed, mis on valminud teenistuskohustuste täitmisel. Avalikku omandisse kuuluvaid töid saab taasavaldada, muuta ja muul viisil kasutada eraldi luba küsimata ja litsentsitasu maksmata.
 
Kuna vähesed [[jurisdiktsioon]]id, kui üldse mõni, reglementeerivad, kuidas kaotada intellektuaalse omandi õiguse kaitse, mis tekib iseenesest, siis sellise kaitsega teoste avalikku omandisse andmine ei pruugi olla üheselt võimalik. Mõnes riigis pole [[autoriõigus]]est loobumine võimalik, eriti [[isiklikud õigused|isiklikest õigustest]] loobumine. Sellisel juhul on ligidaselt teose avalikku omandisse andmisega võimalik kasutada litsentsi, millega loobutakse pöördumatult nii paljudest õigustest kui võimalik.<ref name="cc0">[http://creativecommons.org/about/cc0 About CC0 — “No Rights Reserved”]. Creative Commons. Vaadatud 12.02.2014.</ref>
 
Mõnikord võidakse avalikku omandisse kuuluvaks pidada ka autoriõiguse kaitseta üldkasutatavaid teoseid, mille päritolumaa jurisdiktsioonis avaliku omandi mõiste puudub,<ref>[http://www.europeana.eu/portal/en/rights/public-domain-charter.html Public Domain Charter]. Europeana Collections, vaadatud 16.08.2016.</ref><ref>[http://terminis.mkm.ee/index.php?vaata=4337 public domain]. Terminid, mkm.ee, vaadatud 16.08.2016.</ref> või ka teoseid või muid töid, mis omavad päritolumaal õiguskaitset, aga mis on piiranguteta üldkasutatavad.<ref>[http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/05/Grandi-taotlemise-juhend-2012.pdf Grandi taotlemise juhend 2012]. ETF grandid. Eesti Teadusagentuur, vaadatud 16.08.2016.</ref><ref name="cc0" />
Enamikus maailma riikidest kuuluvad avalikku omandisse automaatselt teosed, mille autori surmast on möödunud kindel tähtaeg. [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]], sh [[Eesti]]s on selleks 70 aastat. Teose kasutamine muutub Eestis vabaks autori surma-aastast 70 aasta täitumisele järgneva aasta 1. jaanuarist (nt 1940. aastal surnud [[Anton Hansen Tammsaare]] looming vabanes 1. jaanuaril 2011). Eesti seaduste kohaselt ei kaota sellega kehtivust autori võõrandamatud moraalsed õigused, nt [[õigus autorsusele]], mistõttu autori nime mainimine on endiselt kohustuslik. Küll aga ei pea avalikku omandisse kuuluva teose taasavaldamisel, muutmisel või muul viisil kasutamisel küsima autori pärijate luba ega maksma [[litsentsitasu]].
 
Avalikku omandisse ei pruugi kunagi jõuda teosed, mille autoriks on [[juriidiline isik]], samuti mõnede riikide autoriõiguses määratletud eristaatusega teosed, näiteks [[Briti Rahvaste Ühendus]]e maades [[krooni omand]]isse (''Crown copyright'') kuuluvad teosed.
 
== Viited ==