Teutoburgi metsa lahing: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{toimeta}}{{allikad}}
[[Pilt:Teutoburgo_jpg.jpg|300px|pisi|Teutoburgi metsa lahingu kaart
'''Teutoburgi metsa lahing''' ehk '''Varuse lahing''' toimus aastal [[9]] pKr [[germaani hõimud|germaani hõimude]] ja [[Vana-Rooma]] riigi kolme [[leegion]]i vahel. Lahingu võitsid germaanlased ja peatasid sellega roomlaste edasitungi itta.
[[Pilt:Otto Albert Koch Varusschlacht 1909.jpg|300px|pisi|Germaani võitlejad Teutoburgi metsa lahingus.
1. sajandi algusaastatel korraldas Rooma riik pika sõjaretke [[Rein]]ist itta jäävatel aladel. Oma võimule allutati mitmed germaani hõimud. Aastal 7 pKr kuulutati piirkond rahulikuks ning [[Germaania]] asehalduriks määrati [[Publius Quinctilius Varus]]. Vallutusretke juhtis [[Tiberius]] (hilisem keiser).
Germaanlasi juhtis [[heruskid|heruski]] üliku poeg [[Arminius]], kes oli ise noorena (arvatavasti pantvangina) viidud Rooma, saanud kodanikuks ja tõusnud sealses sõjaväes ratsanikuks. Nii oli ta tuttav Rooma sõjaväe tugevuste ja nõrkustega. Ta teadis, et roomlaste võitmiseks tuleb nad oma kindlustest välja meelitada, asetada raskele maastikule, kus nad ei saaks manööverdada ja
Eelseisvast vastuhakust jõudsid teated ka Varuseni, kuid ta pidas neid laimuks ja valis Arminiuse koguni oma ihukaitsjaks.
11. rida:
Varuseni jõudsid siiski teated ülestõusudest Germaanias ja ta läks neid oma XVII, XVIII ja XIX leegioniga maha suruma. Nende tee viis läbi [[Teutoburg]]i metsa. Kitsa tee tõttu venis roomlaste kolonn mitme kilomeetri pikkuseks ja tavapärast formatsiooni ei saanud moodustada.
Teel Varust eskortinud Arminius palus mingil hetkel luba minna korraks vaatama roomlastega koos olnud germaani abivägesid. Saanud loa, lahkus
Teekond oli
Arminiuse märguande peale asusid varitsuses
Põgenema pääsenud roomlased jõudsid kõrgemale mäele, kus asuti laagrisse ja hävitati kõik, mis polnud hädavajalik. Kuid juba järgmisel päeval, kui roomlased
Neljandal päeval oli taas tormine ja vihmane ilm, mis raskendas raskerelvastusega roomlaste tegevust veelgi, kuid mõjutas kergrelvastusega germaanlasi vähe. Germaanlaste edu oli nende ridadesse toonud uusi liitujaid, roomlaste read aga muutusid üha hõredamaks. Olukord oli nii lootusetu, et Varus tegi koos oma ohvitseridega
Leitnant Vala Numonius jättis jalaväe maha ning üritas oma ratsaväega jõuda Reini taha, kuid hukkus siiski, erinevalt tema poolt mahajäetutest, kel õnnestus eluga pääseda. Need olid ka ühed vähesed, kui mitte ainsad, kes sellest lahingust eluga pääsesid. Kahe leegioni kotkad langesid samuti vastastele, kolmas suudeti imekombel päästa.
| |||