Uurali algkeel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Kohanimeline täiend on suure tähega (http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=1&otsi=imeline) |
Resümee puudub |
||
38. rida:
Uus arusaam on kujunenud ka arheoloogilise järjepidevuse küsimuses. Ühest küljest on peetud ekslikuks arheoloogilise kultuuri järjepidevuse tõlgendamist keelelise järjepidevusena, teisalt on uute väljakaevamiste valguses ilmnenud, et vähemalt Eesti ja Põhja-Läti ala asustuses on pärast kammkeraamika kultuuri, aastatel umbes 2000–1200 eKr, olnud märkimisväärne lünk või tagasilöök.<ref name=Lang />
Kallio leiab, et III ja II aastatuhande vahetusel eKr oli Uurali algkeel veel ühtne, kuid seda ei räägitud enam geograafiliselt kompaktsel alal, vaid selle murded ulatusid Volga-Okaa piirkonnast läänes Kama-Uurali regioonini idas. Tema järgi oli algkeel III aastatuhande lõpus jagunenud läänemeresoome-mordva, mari-permi ja ugri-samojeedi murreteks, millest järgmise aastatuhande alguses kujunesid eraldi keeled.<ref>Kallio 2015, lk 82, 86</ref> Samasugust jagunemist toetavad Jaakko Häkkinen ja Asko Parpola nimetavad neid harusid vastavalt [[lääneuurali keel|lääne]]-, [[keskuurali keel|kesk]]-, ja [[idauurali keel|idauurali]] keeleks ja Parpola lisab, et jagunemine pidi toimuma kiiresti, kuna lääneuurali ja Uurali algkeeled on peaaegu ühesugused.<ref>Parpola 2012, lk 156, 162</ref> Traditsioonilist [[Uurali keelepuu]] esialgset jagunemist samojeedi ja soomeugri haruks ei pea Kallio põhjendatuks, kuna see rajaneb peamiselt samojeedi keelte erinevusele sõnavara osas (mida võib seletada hulgaliste paleosiberi laenudega), mitte fonoloogias või [[morfosüntaks]]is.<ref>Kallio 2015, lk 80</ref> Samojeedi keelte varase eraldumise mittetunnustumine ja nende ühendamine samasse harusse [[ugri keeled|ugri keeltega]] tähendab ühtlasi, et soomeugri keelte mõiste kaotab senise tähenduse ja muutub Uurali keelte sünonüümiks.<ref name=Parpola162 /> Samojeedi-soomeugri jaotust toetav Juha Janhunen leiab aga, et teadaolevatel sõnavara massilise väljavahetumise juhtumitel on sellega alati kaasnenud ka [[grammatika]] ümberstruktureerimine.<ref>Janhunen 2009, lk 67</ref> Uurali keelte laialt tunnustatud 9 alarühma ([[läänemeresoome keeled|läänemeresoome]], [[saami keeled|saami]], [[mordva keeled|mordva]], [[mari keel|mari]], [[permi keeled|permi]], [[ungari keel|ungari]], [[mansi keel|mansi]], [[handi keel|handi]] and [[samojeedi keeled|samojeedi]]) väljakujunemine pidi Kallio arvates toimuma vähem kui tuhande aastaga, kuna nende fonoloogia ja morfosüntaksi ühisosa on suhteliselt väike.<ref>Kallio 2015, lk 86</ref>
Uue lähenemise raames on alguurali laialilevimist seostatud [[Seima-Turbino fenomen|Seima-Turbino kultuuridevahelise fenomeniga]] (u 1900–1500 eKr), mille pronksesemed levisid kuusemetsade lõunapiiri mööda läänes Soome ja Eestini ning idas Jenissei ja Obi ülemjooksudeni. Hilisemast ajast teada olevad Uurali keelte rühmad asusid just sellel alal. Keele leviku vahendajateks peetakse Seima-Turbino fenomeni alal liikunud ja domineerivas positsioonis olnud sõdalas-kaupmeeste eliiti.<ref name=Kallio85 /><ref name=Parpola156157 /> Parpola hinnangul saab Uurali keeltega siduda Seima-Turbino lääneosa, Uuralitest idas tegutsesid aga algindoaarja keele kõnelejad.<ref name=Parpola160 /> Teisalt on Kallio alguurali keelt sidunud ka Volossovo kultuuriga (u 3650–1900 eKr) ja selle ekspansiooni [[tekstiilkeraamika kultuur]]i levikuga (u 1900–1800 ekr).<ref name=Kallio85 /> Valter Langi arvates pole siiski piisavat alust seostada tekstiilkeraamika levikut Uurali keelekuju levimisega lääne poole, kuna selle kultuuri levikusuundi pole veel kindlaks tehtud.<ref>Valter Lang (2013). [http://www.uttv.ee/naita?id=18504 Kuidas, miks ja millal said meist läänemeresoomlased?], Rahvusteaduste loengusari, Tartu Ülikool.</ref>
| |||