Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar: erinevus redaktsioonide vahel

Aastast [[1966]] pühendus ta [[autorifilm]]ide tegemisele. Tema suurtööks kujunes neljatunnine mängufilm "Lindpriid", mis ei saanud [[Eesti TelefilmiTelefilm]]i ega [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] juhtkonna käest esitusluba, film pandi [[1971]]. aastal riiulile ja kästi mõne aja pärast hävitada. Kolleegide abiga õnnestus "Lindpriid" päästa ning 18-aastase hilinemisega jõudis see ka publikuni. Pärast filmitöökeeldu Eestis tegi Karassev-Orgusaar valiku priiuse kasuks [[pagulus]]es ja palus poliitilist varjupaika [[Prantsusmaa]]l, kus jätkas tegevust publitsisti ja filmikriitikuna.

Karassev-Orgusaare ajaloolises filmidokumentalistikas ei paistnud väliselt välja ühtki poliitiliselt vale nooti: üheks tööks oli “Eelkäija” (1967) [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepast]], teine sama tsükli film “Pööripäev” (1968) oli [[juunipööre|juunipöördest]], kolmas – “Väejuht” (1968) punasest ''komandarm''ist [[August Kork|August Korgist]]! Ent triloogia iga film kandis teist, päris pealkirja: “Inimene ajaloo mängukannina”, “Inimmassid ajaloo mängukannina” ning “[[Jossif Stalin|Stalin]] ja tema ohver”. Esimene neist avas eesti revolutsionääride traagikat. Teine tuli ekraanile sügisel 1968 ja pakkus vapustava võrdluspildi paar kuud varem [[Tšehhoslovakkia]]t tabanud Nõukogude Liidu sõjalise invasiooniga. Kolmas arendas kompositsiooni Punase väljaku paraadiga, vastandades tribüünil seisvat Stalinit[[Stalin]]it ja paraadijuhti [[August Kork]]i – [[StalinStalini terror]]i üht terroriohvritohvrit.

Märtsis [[1981]] algas Karassev-Orgusaare ligi poolteise aastakümne pikkune koostöö [[Vabadusraadio]] – [[Raadio Vaba Euroopa]] (RFE–RL) eesti- ja venekeelsete saadete toimetustega. Tema peateemadeks kujunesid Eesti [[sovetiseerimine|sovetiseerimise]] lugu ja selle tagajärjed. Aasta hiljem algatas ta RL-i kaudu [[Langenud Vabadusvõitleja Päev|langenud vabadusvõitleja päev]]a tähistamise mõtte [[27. märts]]il – poliitilisel põhjusel vangistatud eesti teadlase [[Jüri Kukk|Jüri Kuke]] hukkumise ([[Vologda]]s [[1981]]) tähtpäeval. Raadiovestete autorina toetus ta oma loomulikule süüvimisvõimele, ainetundmisele ja oskusele paljastada sovetliku [[propaganda]] fraseoloogiat, alustades [[1940]]. aasta [[juunipööre|juunipöörde]] sotsialistliku revolutsiooni müüdist ja lõpetades müüdiga rahvuskultuuride igakülgsest õitsengust 1980. aastate [[NSV Liit|Nõukogude impeeriumis]]. Ta suutis punavõimu autoriteeti lammutada ka [[psühhoanalüüs]]i vahenditega, juurelda ja selgitada üldtuntud tegelaste käitumismotiive või ülesastumiste tagamõtteid, näiteks [[Gustav Naan]]i ja [[Jaan Kaplinski]] avalikke seisukohavõtte vaadeldes.

* 1971 – "[[Lindpriid (film)|Lindpriid]]" I–IV ([[Jaan Anvelt|Eessaare Aadu]] "Linnupriid" ainetel) stsenarist ja režissöör; operaator Rein Maran, kunstnik Tiiu Übi. Teleekraanile jõudis film 1989. aastal.