Uurali algkeel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Uurali algkeel''' (ka ''uurali aluskeel'', ''alguurali keel'') on hüpoteetiline keeleteadlaste poolt rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik ...' |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Uurali algkeel''' (ka ''uurali aluskeel'', ''alguurali keel'') on hüpoteetiline [[keeleteadus|keeleteadlaste]]
Alguurali keelt räägiti kusagil [[Uurali mäestik]]u läheduses, kuid täpsema asukoha osas lähevad uurijate arvamused lahku: tavaliselt on välja pakutud paiku [[Volga]] jõe vesikonnas Uuralitest [[Euroopa]] poole jääval alal, kuid mõned paigutavad selle hoopis [[Siber]]isse. Traditsioonilise keeleteadlaste seisukoha järgi jagunes uurali algkeel umbes 4000 aastat [[eKr]] [[samojeedi algkeel|samojeedi]] ja [[soomeugri algkeel]]eks. Uurali algkeele laialilevimist on seostatud [[tüüpiline kammkeraamika kultuur|tüüpilise kammkeraamika kultuuriga]] (umbes 3900–3500 aastat eKr). Osa uurijatest on viimasel ajal asunud toetama alguurali hilisemat dateerimist: selle lagunemist [[lääneuurali keel|lääne]]-, [[keskuurali keel|kesk]]- ja [[idauurali keel]]teks umbes 2000/1900 aastat eKr ja levimist [[Seima-Turbino võrgustik]]u kaudu (u 1900–1600 eKr).
13. rida:
==Algkodu==
[[File:Volgarivermap.png|thumb|[[Volga]] jõgikond]]
Uurali algkeele päritolukoha kindlakstegemiseks on kasutatud erinevaid meetodeid. Algkodu on paigutatud Uuralite lähistele, kuna algkeeles on sõnad puuliikide (näiteks [[alpi seedermänd]] – algkeele ''*sïksi''; [[siberi nulg]] – ''*ńulka'') tähistamiseks, mida [[kama jõgi|Kama]] ja [[Petšora jõgi|Petšora]] jõgedest lääne pool ei kasva.<ref>Parpola 2012, lk 161</ref> Uurali keelte [[Keeletüpoloogia|tüpoloogilist]] sarnasust ida pool asuvate altai keeltega on nähtud tõendina uurali keelte idapoolsest, tõenäoliselt Siberi päritolust.<ref>Janhunen 2009, lk 61–62, 71</ref> Teisalt on arvatud, et sarnasus võib-olla juhuslik, kuna [[sõnavara]] võrdlus keelkondade omavahelisi varaseid kontakte ei kinnita.<ref>Kallio 2015, lk 83</ref> Uurali algkodu on püütud määrata ka kõige vanema keelkonna sees toimunud lahknemise ja sügavaima keelkonna sees oleva keeltevahelise piiri kaudu, kuid kuna uurijate arvamused lähevad selles osas lahku, on jõutud erinevatele
Uurali algkeeles leiduvate oletatavate indoeuroopa laensõnade tõttu on arvatud, et uurali algkeel pidi asuma lähedal [[indoeuroopa algkeel|indoeuroopa]] või sellest välja arenenud [[indoiraani algkeel|indoiraani]] või [[indoaarja algkeel|indoaarja]] algkeelele. Kuna indoeuroopa algkeelt on paigutatud [[Samaara]] piirkonda [[Volga|Alam-Volgal]] ja indoiraani algkeelt laiemasse Uuralite piirkonda, on järeldatud, et uurali algkeelt kõneldi Euroopas, täpsemalt kusagil Volga-[[Okaa]] piirkonnast Uuraliteni ulatuval alal.<ref name=Parpola160161 /><ref>Kallio 2015, lk 82</ref> Lähtudes arvatavast alguurali metallurgiaga seotud sõnavarast (nii algupärasest kui laenatud) on selle algkodu otsitud [[arheoloogiline kultuur|arheoloogiliste kultuuride]] alalt, kus metallurgia on olnud olulisel kohal. Nii on näiteks Jaakko Häkkinen arvanud, et uurali algkeelt kõneldi Volga lisajõgede Kama ja Vjatka jõgikonnas asunud [[Garino-Bori kultuur]]is, mille käsutuses olid rikkalikud metallivarud.<ref>[[Jaakko Häkkinen]] (2012) [http://www.sgr.fi/sust/sust264/sust264_hakkinenj.pdf Early contacts between Uralic and Yukaghir]. ''Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia'' − ''Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 264'', lk 95–96</ref><ref name=Parpola160>Parpola 2012, lk 160</ref> Teisalt on uurali ja indoeuroopa sõnavaralisi paralleele ja indoeuroopa algkeele paiknemist Euroopas ka mitteküllaldaselt tõendatuks peetud.<ref name=Janhunen71 />
41. rida:
Uue lähenemise raames on alguurali laialilevimist seostatud [[Seima-Turbino fenomen|Seima-Turbino kultuuridevahelise fenomeniga]] (u 1900–1500 eKr), mille pronksesemed levisid kuusemetsade lõunapiiri mööda läänes Soome ja Eestini ning idas Jenissei ja Obi ülemjooksudeni. Hilisemast ajast teada olevad uurali keelte rühmad asusid just sellel alal. Keele leviku vahendajateks peetakse Seima-Turbino fenomeni alal liikunud ja domineerivas positsioonis olnud sõdalas-kaupmeeste eliiti.<ref name=Kallio85 /><ref name=Parpola156157 /> Parpola hinnangul saab uurali keeltega siduda Seima-Turbino lääneosa, Uuralitest idas tegutsesid aga algindoaarja keele kõnelejad.<ref name=Parpola160 /> Teisalt on Kallio alguurali keelt sidunud ka Volossovo kultuuriga (u 3650–1900 eKr) ja selle ekspansiooni [[tekstiilkeraamika kultuur]]i levikuga (u 1900–1800 ekr).<ref name=Kallio85 /> Valter Langi arvates pole siiski piisavat alust seostada tekstiilkeraamika levikut uurali keelekuju levimisega lääne poole, kuna selle kultuuri levikusuundi pole veel kindlaks tehtud.<ref>Valter Lang (2013). [http://www.uttv.ee/naita?id=18504 Kuidas, miks ja millal said meist läänemeresoomlased?], Rahvusteaduste loengusari, Tartu Ülikool.</ref>
== Vaata ka ==
* [[Eeluurali keel]]
==Viited==
| |||