Redaktsioon: 13. mai 2016, kell 10:35 redigeeri Velirand (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 174 272 muudatust P Tühistati kasutaja 213.255.169.189 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Postituvi. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. juuli 2016, kell 19:56 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 090 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| on planeedist; astroloogia mõiste kohta vaata artiklit [[Merkuur (astroloogia)]]; Eesti endise jalgpalliklubi kohta vaata [[Tallinna Merkuur]].}} ~~{{Head artiklid}}~~ {{viita}}{{ajakohasta}} {{Infokast planeet \|Nimi = Merkuur 33. rida ⟶ 30. rida: [[Pilt:Reprocessed Mariner 10 image of Mercury.jpg\|pisi\|Kosmoseaparaadi [[Mariner 10]] ülesvõtetest kokku pandud mosaiik.]] '''Merkuur''' on [[Päike]]sele kõige ~~lähem~~lähemal paiknev ning kõige väiksem [[Päikesesüsteem]]i [[planeet]].<ref>Hollar 2012:10</ref> Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui [[Maa (planeet)\|Maa]]. Merkuur teeb tiiru ümber Päikese 87,969 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur kuulub [[Maa-tüüpi planeedid\|Maa-tüüpi planeetide]] hulka.<ref>Hollar 2012:10.</ref> Merkuuril ei ole teada [[planeedi kaaslane\|kaaslasi]].<ref>Hollar 2012:10.</ref>▼ ==Nimi== 82. rida ⟶ 81. rida: Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. ~~==Kaaslased==~~ ▲Merkuuril ei ole teada [[planeedi kaaslane\|kaaslasi]].<ref>Hollar 2012:10.</ref> ==Vaadeldavus== 216. rida ⟶ 212. rida: === MESSENGER === {{vaata\|MESSENGER}} [[3. august]]il [[2004]] startis [[Canaverali neem]]elt [[Cape Canaverali õhujõudude baas]]ist raketiga [[Delta II]] [[NASA]] kosmoseaparaat [[MESSENGER]] (''MErcury Surface, Space ENvironment, GEochemistry, and Ranging''). Selle eesmärgiks oli uurida Merkuuri pinna [[keemiline koostis\|keemilist koostist]], planeedi [[geoloogiline ajalugu\|geoloogilist ajalugu]], tema [[magnetväli\|magnetvälja]] allikat, Merkuuri [[planeedi tuum\|tuuma]] mõõtmeid ja olekut, Merkuuri [[taevakeha poolus\|pooluste]] lenduvat ainet ning planeedi [[eksosfäär]]i ja [[magnetosfäär]]i loomust orbiidilt. Kosmoseaparaadi ülesanne on uurida Merkuuri geoloogilist ja tektoonilist ajalugu ning tema keemilist koostist. Samuti uurib ta Merkuuri [[magnetväli\|magnetvälja]] päritolu, püüab määrata planeedi tuuma mõõtmeid ja koostist, uurib polaarmütse (kas seal on tõesti jää?) ning planeedi eksosfääri ja magnetosfääri, püüdes välja selgitada planeedi hõreda atmosfääri päritolu. Kosmosesondil on hulk pildistamisseadmeid, millega kogutakse palju teravaid pilte palju suuremast osast planeedi pinnast kui Mariner 10 missioonil. [[Spektromeeter\|Spektromeetriga]] määratakse planeedi koore keemiline koostis. Pardal on ka [[magnetomeeter\|magnetomeetrid]] ning laetud osakeste kiiruse määramise seadmed. Mõõdetakse kosmoseaparaadi orbiidi pisimuutusi, et teha järeldusi planeedi siseehituse kohta. MESSENGER-i trajektoor onoli väga keeruline; seda mööda ~~peab~~pidi ta lõpuks jõudma Merkuuri-lähedasele orbiidile. Augustis 2005 tegi ta [[möödalend\|möödalennu]] Maast ning oktoobris 2006 ja juunis 2007 möödalennu Veenusest. [[14. jaanuar]]il [[2008]] tegi ta esimese möödalennu Merkuurist lähenedes planeedile kuni 200 km kaugusele. ~~Missiooni~~Esmane ~~kogukestus~~missioon onlõppes ~~umbes~~17. ~~6,5~~märtsil ~~aastat~~2012. Seejuures oli kosmoseaparaat salvestanud ligi 100 000 fotot planeedi pinnast.▼ [[14. jaanuar]]il [[2008]] alustas MESSENGER [[möödalend]]u Merkuurist. Ta lähenes planeedile kuni 200 km kaugusele. 55-tunnise vaatlusoperatsiooni jooksul oli kavas koguda ligi 700 GB infot. Pildistati Merkuuri seni varjatud poolt. Samuti loodetakse sondi abil saada kvaliteetsemaid andmeid planeedi pinnavormide ning sisemuse kohta. Andmete põhjal loodetakse Merkuuri tekkelugu paremini mõista. Kuna tehiskaaslane oli endiselt heas korras, siis pikendati missiooni kestust. 6. märtsiks 2013 sai kaardistatud 100% Merkuuri pinnast. Samuti õnnestus aparaadil saata täpset infot Merkuuri magnetvälja kohta. Avastati ka, et Merkuuri põhjapoolusel leidub jääd. ▲MESSENGER-i trajektoor on väga keeruline; seda mööda peab ta lõpuks jõudma Merkuuri-lähedasele orbiidile. Augustis 2005 tegi ta [[möödalend\|möödalennu]] Maast ning oktoobris 2006 ja juunis 2007 möödalennu Veenusest. [[14. jaanuar]]il [[2008]] tegi ta esimese möödalennu Merkuurist. Missiooni kogukestus on umbes 6,5 aastat. Aparaat hävis kokkupuutes planeedi pinnaga 30. aprillil 2015. Oktoobris 2008 ja septembris 2009 peaks MESSENGER veel kord Merkuurist mööduma. Möödalendude ajal kaardistatakse suurem osa planeedi seni kaardistamata pinnast. Märtsis 2011 peaks sond jõudma Merkuuri-lähedasele elliptilisele orbiidile, kuhu ta jääb terveks aastaks, et planeedi pinda oma arvukate instrumentidega põhjalikult uurida ja esimest korda täielikult kaardistada. Orbiidi [[periapsiid]] jääb Merkuuri põhjapoolkera kohale; [[apoapsiid]]ide ajal iga 12 tunni tagant hakkavad toimuma sideseansid Maaga. === BepiColombo === 241. rida ⟶ 233. rida: ==Viited== {{viited\|2}} ==Kirjandus==

Merkuur: erinevus redaktsioonide vahel