Neptuun: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
44. rida:
23. septembril 1846<ref name="Hamilton"/> vaatles [[Johann Gottfried Galle|Johann Galle]] Neptuuni [[teleskoop|teleskoobiga]] vaid ühe [[kaarekraad|kraad]]i kaugusel asukohast, kus see [[Urbain Le Verrier]]' ennustuse järgi pidi paiknema. Peagi avastati ka Neptuuni suurim [[planeedi kaaslane|kaaslane]] [[Triton (kuu)|Triton]]; ülejäänud 13 kaaslast leiti alles 20. ja 21. sajandil. Neptuuni kauguse tõttu Maast on selle näiv suurus väike, mis teeb ka selle uurimise maapealsete teleskoopidega keeruliseks. Neptuuni on külastanud ainult üks [[kosmosesond]]: [[Voyager 2]] [[25. august]]il [[1989]]. aastal.<ref name="NYT-20141018-KC">{{cite news |last=Chang |first=Kenneth | title=Dark Spots in Our Knowledge of Neptune | url=http://www.nytimes.com/2014/08/19/science/dark-spots-in-our-knowledge-of-neptune.html | date=18. oktoober 2014 |work=[[New York Times]] |accessdate=21. oktoober 2014 }}</ref> [[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i kosmoseteleskoobi]] ja suurte [[adaptiivne optika|adaptiivse optikaga]] maapealsete teleskoopide ehitamine on võimaldanud teha täpsemaid [[vaatlus]]i.
Koostiselt on Neptuun sarnane Uraaniga, mõlemad aga erinevad ülejäänud kahest hiidplaneedist [[Jupiter]]ist ja [[Saturn]]ist. Sarnaselt Jupiteri ja Saturni [[planeedi atmosfäär|atmosfääriga]] koosneb ka Neptuuni atmosfäär peamiselt [[divesinik|vesinik]]ust ja heeliumist ning sisaldab veel väikeses koguses [[süsivesinik]]ke ja võib-olla ka [[dilämmastik|lämmastik]]ku. Madala [[keemistemperatuur]]iga ainete, nagu näiteks [[vesi|vee]], [[ammoniaak|ammoniaagi]] ja [[metaan]]i osakaal on aga Neptuuni atmosfääris suurem. Neptuuni sisemus koosneb peamiselt eelmainitud madala keemistemperatuuriga ainetest ning [[raud|rauast]], [[nikkel|niklist]] ja [[silikaadid|silikaatidest]].<ref name="Podolak Weizman et al. 1995">{{cite journal| doi = 10.1016/0032-0633(95)00061-5| last1 = Podolak| first1 = M.| last2 = Weizman| first2 = A.| last3 = Marley| first3 = M.| date=detsember 1995 | title = Comparative models of Uranus and Neptune| journal = Planetary and Space Science| volume = 43| issue = 12| pages = 1517–1522| pmid = | pmc = | bibcode = 1995P&SS...43.1517P| ref = {{sfnRef|Podolak Weizman et al.|1995}}}}</ref> Planeedi välispinnal leiduv metaan on osaliselt planeedi sinise värvuse põhjustajaks.<ref name=bluecolour>{{cite web|first=Kirk|last=Munsell|author2=Smith, Harman |author3=Harvey, Samantha |date=13. november 2007|url=http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Neptune&Display=OverviewLong|title=Neptune overview|work=Solar System Exploration|publisher=NASA|accessdate=20. veebruar 2008}}</ref>
Erinevalt Uraani hägusest ja suhteliselt ilmetust atmosfäärist on Neptuuni atmosfääris nähtavad aktiivsed ilmastikumustrid. [[Kosmosesond]]i [[Voyager 2]] [[möödalend|möödalennu]] ajal 1989. aastal asus planeedi lõuna[[poolkera]]l [[Suur Tume Laik]], mida võiks võrrelda Jupiteri [[Suur Punane Laik|Suure Punase Laiguga]]. Ilmastikumustreid põhjustavad Neptuunil puhuvad tugevad [[tuul]]ed, mille kiirus võib ulatuda 2100 kilomeetrini tunnis; need on kõige võimsamad tuuled kogu Päikesesüsteemis.<ref name="Suomi1991">{{cite journal|last=Suomi |first=V. E.|author2=Limaye, S. S. |author3=Johnson, D. R. |date=1991|title=High Winds of Neptune: A possible mechanism|journal=[[Science (journal)|Science]]|volume=251|issue=4996 |pages=929–932|doi=10.1126/science.251.4996.929|pmid=17847386|bibcode=1991Sci...251..929S}}</ref> Suure kauguse tõttu Päikesest on Neptuuni välisatmosfäär Päikesesüsteemis üks külmemaid kohti: seal võib temperatuur [[pilv]]ede ülemisel piiril olla lausa 55 K (–218 °C). Planeedi tuuma temperatuur on umbes 5400 K (5100 °C).<ref name=hubbard/><ref name="nettelmann"/> Neptuunil on nõrga heledusega killustunud rõngaste süsteem, mis avastati 1968. aastal tehtud fotode järgi 1982. aastal<ref name=ring1/> ja mille olemasolu tõestati alles Voyager 2 möödalennuga 1989. aastal.
| |||