Nõukogude Liit: erinevus redaktsioonide vahel

[[23. august]]il 1939 sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i salajases lisaprotokollis jagasid NSV Liit ja [[Kolmas Riik|Saksamaa]] ära oma mõjupiirkonnad [[Euroopa]]s. Selle tulemusel sundis NSV Liit Balti riikidele 1939. aasta sügisel peale baaside lepingud ning 1940. aasta suvel okupeeris ja annekteeris nad, pannes Eestis, Lätis ja Leedus võimule oma nukuvalitsused. Eesti NSV liitus NSV Liiduga "vabatahtlikult" [[6. august]]il 1940, [[Läti NSV]] [[5. august]]il 1940 ja [[Leedu NSV]] [[3. august]]il 1940. [[1939]]. aasta hilissügisel alanud [[Talvesõda|Talvesõjas]] vallutas Nõukogude Liit Soomelt mitmeid alasid. [[1. detsember|1. detsembril]] 1939 kuulutati välja marionetlik [[Soome Demokraatlik Vabariik]], mis ühendati [[12. märts]]il 1940 NSV Liiduga. [[31. märts]]il 1940 muudeti [[Karjala ANSV]] [[Karjala-Soome NSV]]-ks, mille koosseisu liideti ka Soomelt äravõetud alad [[Karjala kannas]]el ja [[Laadoga]] ääres.

Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti tulemusel nõudis NSV Liit (Saksamaa diplomaatilisel toel) 1940. aastal [[Bessaraabia]] piirkonda [[Rumeenia]]lt Nõukogude Liidule, ähvardades nõudmiste mittetäitmisel Rumeeniat sõjalise [[invasioon]]iga. [[28. juuni]]l 1940 tungisid Punaarmee väed Bessaaraabiasse ja [[Põhja-Bukoviina]]sse ning okupeerisid ja annekteerisid alad. Bessaraabia põhiosas moodustati [[Moldaavia NSV]], mille koosseisu liideti ka enne [[Ukraina NSV]]-sse [[Moldaavia ANSV]]-na kuulunud [[Transnistria]]. Bessaraabia äärmine põhjaosa ning lõunapoolne, mereäärne osa anti Ukraina NSV-le.