Vikipeedia

Nõukogude Liit: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
50. rida:
 
==Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamine==
Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamisele eelnesid mitmed koostöö etapid sotsialistlike nõukogude vabariikide vahel, kus kõrgemaks võimu organiksvõimuorganiks oli formaalselt [[Töörahva Saadikute Nõukogu]], kuid tegelikku juhtimist teostas [[NLKP|Kommunistlik Partei]].
 
*[[1. juuni]]l [[1919]] allkirjastati dekreet Venemaa, Ukraina, Läti, Leedu, Valgevene ühinemiseks võitluses interventsiooni vastu. Moodustati ühine sõjaväeline juhtkond, ühinesid [[rahvamajanduse nõukogu]]d, transport, rahanduse ja töö [[rahvakomissariaat|rahvakomissariaadid]]. Nende juhtimine toimus ühisest [[Moskva]]s asuvast keskusest, mille moodustasid kõikide liidulepingu sõlmijate esindajad.
*1920–1921 sõlmisid [[Vene SFNV]], [[Ukraina NSV]], [[Valgevene NSV]] ja Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani ühendav [[Taga-Kaukaasia SFNV]] sõjalis-majanduslikud lepingud.
*1922. aasta veebruaris, nõupidamisel Moskvas, otsustati, et [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee|Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee]] delegatsioon on volitatud esindama Venemaad, Ukrainat, Valgevenet, Aserbaidžaani, Armeeniat, Gruusiat, Buhhaarat, Horezmi ja Kaug-Ida Vabariiki (loodud aprillis 1921 a) rahvusvahelisel [[Genova konverents]]il (aprillis 1922). Selleks lisati delegatsiooni Ukraina, Aserbaidžaani, Gruusia ja Armeenia esindajad. Delegatsioonil oli õigus sõlmida lepinguid kõikide nimel.
*Nõukogude Liit moodustati [[30. detsember|30. detsembril]] [[1922]] [[liiduleping]]uga. [[Moskva]]s toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid [[Vene SFNV]], [[Ukraina NSV]], [[Valgevene NSV]] ja [[Taga-Kaukaasia SFNV]] ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks.
 
[[23. august]]il 1939 sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i salajases lisaprotokollis jagasid NSV Liit ja [[Saksamaa]] ära oma mõjupiirkonnad [[Euroopa]]s. Selle tulemusel sundis NSV Liit Balti riikidele 1939. aasta sügisel peale baaside lepingud ning 1940. aasta suvel okupeeris ja annekteeris nad seejärel, pannes Eestis, Lätis ja Leedus võimule oma nukuvalitsused. Eesti NSV liitus NSV Liiduga "vabatahtlikult" [[6. august]]il 1940, [[Läti NSV]] [[5. august]]il 1940 ja [[Leedu NSV]] [[3. august]]il 1940. [[1939]]. aasta hilissügisel alanud [[Talvesõda|Talvesõjas]] vallutas Nõukogude Liit Soomelt mitmeid alasid. [[1. detsember|1. detsembril]] 1939 kuulutati välja marionetlik [[Soome Demokraatlik Vabariik]], mis ühendati [[12. märts]]il 1940 NSV Liiduga ühendati. [[31. märts]]il 1940 muudeti [[Karjala ANSV]] [[Karjala-Soome NSV]]-ks, mille koosseisu liideti ka Soomelt äravõetud alad [[Karjala kannas]]el ja [[Laadoga]] ääres.
 
[[Kolmas Riik|Saksamaa]] ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] vahel sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i tulemusena nõudis NSV Liit (Saksamaa diplomaatilisel toel) [[1940]]. aastal piirkonda Rumeenialt Nõukogude Liidule, ähvardades nõudmiste mittetäitmisel Rumeeniat sõjalise [[invasioon]]iga. [[28. juuni]]l 1940 tungisid Punaarmee väed Bessaaraabiasse ja [[Põhja-Bukoviina]]sse ning okupeerisid ja annekteerisid alad.
Teise maailmasõja käigus liideti NSV liiduga [[11. september|11. septembril]] 1944 ka [[Tuva Rahvavabariik]].▼
 
Bessaraabia põhiosas moodustati [[Moldaavia NSV]], mille koosseisu liideti ka enne [[Ukraina NSV]]-sse [[Moldaavia ANSV]]-na kuulunud [[Transnistria]]. Bessaraabia äärmine põhjaosa ning lõunapoolne, mereäärne osa anti Ukraina NSV-le.
Nõukogude Liidu pealinn oli [[Moskva]]. Tähtsaim püha oli [[7. november]] – [[1917]]. aastal toimunud [[Oktoobrirevolutsioon]]i aastapäevana.▼
 
▲[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus liideti NSV liiduga [[11. september|11. septembril]] 1944 ka [[Tuva Rahvavabariik]].
 
▲Nõukogude Liidu pealinn oli [[Moskva]]. Tähtsaim püha oli [[7. november]] – [[1917]]. aastal toimunud [[Oktoobrirevolutsioon]]i aastapäevanaaastapäev.
 
Alates [[1988]]. aastast hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad [[liiduvabariik|liiduvabariigid]] formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu, mis viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks.
 
1991. aasta [[8. detsember|8. detsembril]] [[Venemaa president|Venemaa]], [[Ukraina president|Ukraina]] ja [[Valgevene president|Valgevene]] presidentide sõlmitud [[Belovežje leping]]uga otsustati Nõukogude LiiduLiit laiali saata. Nõukogude Liit saadeti ametlikult laiali [[26. detsember|26. detsembril]] [[1991]]. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ühendab osa endisi liiduvabariike [[Sõltumatute Riikide Ühendus]] ([[SRÜ]]).
 
==Territoorium ja koosseis==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_Liit"