Iga spioon kuulub tavaliselt mingisse spioonigruppispioonide gruppi või võrkuvõrgustikku. Spioon ise ei pruugi teada teiste olemasolust midagi teada, tema ainuke kokkupuude on antud gruppiteda juhtiva kontrollohvitseri või kulleriga. Kontrollija omakorda allub '''residendile''', kes teises riigis asuvat luureteenistuse [[legaalne residentuur|legaalset]] (diplomaatilist kaitset kasutavad agendid) või [[illegaalne residentuur|illegaalset]] filiaali ehk nn. '''residentuuri''' juhib. Resident allub luureameti mingile kindlale osakonnale, vastavalt organisatsiooni sisemisele tööjaotusele. Üks residentuur juhibvõib juhtida ka mitmeid spioonigruppe, samuti võib ühes riigis olla mitmeid teineteisest sõltumatuid residentuure.
Spiooni juhtivaid kontrollijaid, või nendega sidet pidavaid kullereid, vahetatakse aeg-ajalt salastatuse, samuti ka koostöö sujuvuse huvides. Väga tähtsatele spioonidele suunatakse väga kogenuid kontrollijaid või neid juhitakse hoopis elutute postkastide kaudu ning nende alluvus ei ole üldse nn residentuuripõhine, vaid nende kontrollija allub otse mõnele kõrgele luurejuhile. Nii minimeeritakse veelgi isikute ringi, kes spioonist midagi teavad. Selliste agentide olemasolul agendivõrgud puuduvad.
{{Vaata|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus}}
