Aleksander Tassa: erinevus redaktsioonide vahel

TaTassa on loonud maastikumaale, [[juugend]]likke [[raamatuillustratsioon]]e, avaldanud kunstiuurimusi. Tema [[joonistus|sulejoonistused]] on juugendstiili äärmuslikumaks näiteks [[Juugend Eestis|Eesti juugend]] kunstis. Ta kuulub oma akvarellidega 20. sajandi alguse eesti [[modernism]]i klassikasse.

Kirjanikuna on ta tõlkinud, ja kirjutanud fantastilisi ja piiblimotiividel legendilaadseid [[novell]]e, näidendeid.

[[1908]]. aastal, viibides koos[[Konrad Mägi| Konrad Mäega]] Norras, valmisid mitmed maastikud, mille ainetel on kujundatud 1909. aastal ilmunud kunstnikke ja kirjanikke koondava rühmituse Noor-Eesti III albumi päisliistud (ilmunud 1909. aastal).<ref name="TKM" />. Neis avaldub täielikult Aleksander Tassas peituv sümbolist ja romantik. Nagu tema kirjadest selgub, köitsidki tema tähelepanu sel ajal šveitslane [[Arnold Böcklin]], sakslane [[Max Klinger]], prantslane [[Gustav Moreau]]<ref name="TKM" />. Õlimaale on sellest ajast suhteliselt vähe säilinud<ref name="TKM">[http://modernism.virtuaalmuuseum.ee/ALEKSANDERTASSA/docDesc_pub Eesti Modernismmodernism [[TKM]] lehel]</ref>.

Pärast viibimist Euroopa erinevais paigus, otsustas Tassa, nagu enamik eesti kunstnikke, [[1913]]. aastal kodumaale tagasi pöörduda. Seekord asus ta teele koos [[Anton Starkopf]]i ja kirjanik [[Friedebert Tuglas]]ega<ref name="TKM" />. Peatuti [[Ahvenamaa]]l, ning just siin loodu kujunes säravamaks leheküljeks A. Tassa loomingus. Sündisid arvukad akvarelltehnikas[[akvarell]]tehnikas etüüdid omapärastest väänduvatest taimedest ja maani ulatuvate okstega puudest, mitmed järvemaastikud, õlimaalid kividest. Uue joonena nende tööde puhul võime märgata ekspressiivse tundetooni süvenemist. Ahvenamaal asus ta kavandama ka Tuglase novellikogu "Õhtu taevas" (1913) kujundust<ref name="TKM" />. Erinevate novellide meeleolu kujutamine ühe maastikupildi kaudu esitleb siin selgelt kunstniku arusaamu loodusmotiivi sügavast tähenduslikkusest.

Kirjanduslikku tegevust alustas Tassa vene ja poola autorite ([[Vassiili Žukovski]], [[Anton Tšehhov]], [[Bolesław Prus]] jt) teoste vahendamisest (1902–1903)<ref name="TKM" />. Pagulasperioodil saatis ajakirjale Noor-Eesti (jm) kunstikirju (nt "Soome kunstinäitus Pariisis", 1908; "Salon d'Automne", 1909 jt) ning ka kirjanduslikku kaastööd. Kõige viljakam kirjanduslik loomeperiood jäi 1920. aastatesse, mil avaldas fantastiliste novellide kogu "Nõiasõrmus" (1919) ja legendidel põhinevate novellide kogumiku "Hõbelinik" (1921)<ref name="TKM" />. Ajakirjas Looming ilmusid piibliainelised näidendeid "Lihavõttemäng", "Põrgumäng" ja "Mooramaa isand" (1924), seejärel lühinäidendid "Sügiskõnelused" ja "Seitse magajat" (1927)<ref name="TKM" />. Tassa stiili iseloomustab dekoratiivsus ja detailirohkus, süžeelisele liikuvusele on pööratud vähem tähelepanu. Pärast 1920. aastaid avaldas Tassa põhiliselt [[ERM]]-i kunstikoguga seotud teateid, tema ilukirjanduslik pärand on säilinud käsikirjalisena<ref name="TKM" />.