Aleksander Tassa: erinevus redaktsioonide vahel

| Rahvus = [[Eestlaneeestlane]]

| Tegevusala = Maalmaalikunst, joonistamine, kirjandus

| Kunstivool = [[Juugendjuugend]]

Aleksander Tassa sündis Tartus kooliteenija peres. Üldhariduse sai [[Tartu linnakool]]is. Kunstiõpinguid alustas aastatel 1897–1898 Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel [[Rudolf Julius von zur Mühlen]]i juhendamisel. 1900-1903Aastatel 1900–1903 töötas [[Tartu Poeglaste Kroonugümnaasium|Tartu Poeglaste KroonugümnaasiumisKroonugümnaasiumi]] kantseleis kirjutajana, 1902. aastal teenis lisa "[[Sakala (ajaleht)|Sakalale]]" ja "[[Postimees|Postimehele]]" [[Boleslaw Prus|Boleslaw Prusi]] ja [[Vassili Žukovski]] jutustusi tõlkides.<ref name=":0">Aleksander Tassa. ''Igaviku lõpul -''. Koost. Mari Kõiv, Kunst, 1989</ref>

Õppis alates 1904. aastast [[Stieglitzi kunstikool|A. Stieglitzi Kunsttööstuskool]]is, kust oli sunnitud koos teiste eestlastega lahkuma seoses üliõpilasrahutustega [[1905]]. aastal. Eestisse naasnud, õppis aasta [[Ants Laikmaa ateljeekool|Ants Laikmaa ateljeekoolis]] ning siirdus siis Peterburi Jakob Goldblatti ateljeesse õppima. Mais sõitis koos [[Konrad Mägi|Konrad Mäega]] [[Helsingi]] kaudu [[Ahvenamaa|Ahvenamaale]], sügisel taas Helsingisse. Helsingis teenis elatist [[Soome Kirjanduse Selts|Soome Kirjanduse Seltsi]] jaoks [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] rahvaluulekogusid kopeerides.<ref name=":0" />

Augustis [[1907]]. aastal reisis Tassa koos Konrad Mäe ja [[Nikolai Triik|Nikolai Triigiga]] [[Pariis]]i, kus aastatel 1907-19131907–1913 õppis Hermenegildo Anglada Camarasa, [[Kees van DongeniDongen]]i jt eraateljeedes ning Witti akadeemias. 1908. aasta mais sõitsissõitis koos Mäega [[Oslo|Oslosse]], kus maalis Norra maastikke, ning septembris naasid mõlemad kunstnikud Pariisi. Järgmise aasta sügisel külastas ta [[Šveits|Šveitsi]]i. 1910. aastast hakkas ta järjekindlamalt tegelema kirjandusega, [[Noor-Eesti]] ajakirjas ilmusid "Salon d'Automne 1909" ja "[[Versailles]] õhtupoolikul". 1911. aastal reisis ta [[Holland|Hollandis]] ja [[Belgia|Belgias]] ning sügisel asus pooleks aastaks [[München|Münchenisse]]. Noor-Eesti ajakirjas ilmusid tema "Tähtede jaht" ning "Kesklõunasest päikesest". 1912. aasta kevadel reisis koos [[Anton Starkopf|Anton Starkopfiga]] tagasi Pariisi, kus asus tööle [[Academie Russe]]'i. Aasta lõpus esines Moskvas korraldatud prantsuse kaasaegse kunsti näitusel ja Noor-Eesti alalisel kunstinäitusel Tartus. 1913. aasta mais sõitis ta koos [[Friedebert Tuglas|Friedebert Tuglase]] ja Starkpfiga[[Anton Starkopf]]iga läbi [[Saksamaa]], [[Taani]] ja [[Rootsi]] [[Ahvenamaa|Ahvenamaale]], kust suvel pöörduti tagasi kodumaale.<ref name=":0" />

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemisel kunstnik mobiliseeriti. 1915-1916Aastatel 1915–1916 oli ta väeteenistuses [[Peterhof|Peterhofis]]is, 1917aastal 1917 [[Türgi]] rindelõigul Erserumis[[Erserum]]is ja alates septembrist taas [[Petrograd|Petrogradis]]is.<ref name=":0" /> Aasta lõpuks oli kunstnik tagasi Tartus, kus asus organiseerima [[Kunstiühing Pallas|kunstiühing Pallast]] ning esines [[Siuru]] albumis novellidega.

[[1918]]. aastal oli ta taas kodumaal. Oli 21. jaanuaril 1918 asutatud kunstiühingu [[Pallas]] esimene juhataja (kuni 1922).<ref name=":0" /> Osales kunstiühingu esimese kunstinäituse organiseerimiselaorganiseerimisel savõttimja võttis sellest osa ka kunstnikuna. Ajakirjanduses ilmusid tema novellid Uneraamat jt. 1919. aasta alguses töötas ta Tallinnas Toitlustuskomitee sekretärina ning alates maist võttis osa Lõuna-Eesti Kunstikaitse Toimkonna tööst, augustist oli tegev selle juhatajana.<ref name=":0" />

Osales [[Pallas (kunstikool)|Kunstiühing Pallase kunstikooli]] asutamisel ja oli aastatel [[1925]]–[[1926]] kooli õppejõud. 1919. aastal esines esimesel Eesti kunsti ülevaatenäitusel Tallinnas. Ilmusid tema novell "Nõiasõrmus" ning kogumik "Fantastilised novellid". 1921. aastal ilmusid "Hõbelinik. Legendid", "Häving" ja "Kain". Tassa liitus [[Tarapita (rühmitus)|Tarapita]] rühmitusega.

1922. aastal oli Tassa tegev [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti Rahva Muuseumi]]i kultuuriloo osakonna loomisel. 1923-1924Aastatel 1923–1924 oli tegev teatri [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] dramaturgina.1925-1928 Aastatel 1925–1928 tegutses vabakutselise kirjanik-kunstnikuna. Avaldas näidendeid ("Sügiskõnelused" ja "Seitse magajat") ning õpetas Pallase kunstikoolis joonistamist.

Aastad 1928–1931 möödusid töös [[Eesti Kunstimuuseum]]is Tallinnas, siis aga siirdus Tassa jälle Tartusse Eesti Rahva Muuseumi kunsti- ja kultuuriloolist osakonda korraldama ning [[1935]]. aastast ka juhatama. 1940. aastal, pärast eelmise direktori Villem Raami arreteerimist, asub taas tööle Eesti Kunstimuuseumisse, kust oli nõrgeneva tervise tõttu sunnitud 1943. aastal lahkuma. Juba pensionipõlve pidavalt Aleksander Tassalt ilmusid "Paabeli torni ehitamine" (1944) ning uurimus "Puulõikekunstist" (1948).<ref name=":0" />

UurisTassa uuris eesti [[raamatuillustratsioon]]i, eriti [[puulõikeillustratsioon]]i ajalugu. OliTa oli juhtivalt tegev eesti raamatu 400. aasta juubeli ja eesti puugravüüri 100. aasta juubelit tähistavate näituste korraldamisel 1935. aastal<ref name="ES, 1942">Aleksander Tassa 60-aastane, [[Eesti Sõna]], 5.03.1942</ref>. Aleksander Tassa suri [[1955]]. aastal Tallinnas. Kuulus [[Noor-Eesti]], [[Siuru]] ja [[Tarapita]] rühmitustesse<ref name="ES, 1942" />.