Harilik pärn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
33. rida:
Pärna enamusega metsa nimetatakse [[pärnik]]uks. Eestis pärnikuid peaaegu ei ole. Neid leidub näiteks [[Poruni jõgi|Poruni jõe]] kaldal (see jõgi suubub [[Narva jõgi|Narva jõkke]]).
==
Varjutaluva, külma- ja tormikindla liigina kasvab pärn kõrgeks ja jämedaks ning elab kuni 600 aastat vanaks. Eesti kõige kõrgem pärn kasvab [[Põlvamaa]]l [[Erastvere park|Erastvere pargis]] ja 1997. aastal oli see 35 m kõrge<ref name=Kees/>.▼
Eestis kasvab väga jäme [[Sipa pärn]] [[Raplamaa]]l [[Märjamaa]] lähedal. See ei ole ametlikult Eesti jämedaim pärn, sest ametlikku jämedust mõõdetakse rinnakõrguselt, aga Sipa pärn haruneb madalamalt. Kõige peenemast kohast enne harunemist, umbes 5 dm kõrguselt on [[tüvi|tüve]] [[ümbermõõt]] täpselt 9 meetrit.<ref name=Kees/>▼
Eesti üks vanimaid pärni [[Ülendi pärn]] asub [[Hiiumaa]]l [[Ülendi]] külas. See on ligi 600 aastat vana. 2004. aasta seisuga oli puu 4½ m kõrge ja tüve ümbermõõt rinnakõrguselt oli 6 m. Kunagi oli puu kõrge, aga põletati maha, järele jäi üksnes [[känd]]. Kuid kännust kasvasid välja uued võsud ja puu tervis on rahuldav. 2004. aasta seisuga oli Ülendi pärn ainus [[põlispuu]] Eestis, mille tüve ümbermõõt on suurem kui kõrgus.<ref name=Kees/>▼
Ainus puu Eestis, mille mitte ainult [[legend]]ide, vaid ka ajalooallikaile toetudes on istutanud [[Karl XII]], on [[Laiuse]]l kasvav [[Kuninga pärn]]. See istutati [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal [[18. sajand]]i alguses.<ref name=Kees/>▼
[[Pilt:Tilia-cordata2.JPG|pisi|left|Lehed ja õied]]
[[Puukoor|Koor]] on hall ja sile, vanemas eas hallikaspruun, sügavate pikirõmedega [[korp]].
60. rida ⟶ 50. rida:
==Kasutamine==
[[Pilt:
Harilik pärn on väga hea [[meetaim]], [[pärnaõiemesi]] on [[maailmaturg|maailmaturul]] [[mesi|metest]] üks hinnalisemaid. Nii maitse kui raviomaduste poolest loetakse seda sorti mett parimaks. Üks suur pärnapuu võib paarinädalase õitsemisajaga anda kuni 12 kg mett.
72. rida ⟶ 62. rida:
Harilik pärn on [[Tšehhi]], [[Slovakkia]], [[Poola]] ja [[Sloveenia]] [[rahvuspuu]].
== Eesti rekordpuud ==
[[Pilt:Värava pärn, Hagudi mõis.jpg|pisi|Värava pärn [[Hagudi mõis]]a peahoone lähedal.]]
▲Varjutaluva, külma- ja tormikindla liigina kasvab pärn kõrgeks ja jämedaks ning elab kuni 600 aastat vanaks. Eesti kõige kõrgem pärn kasvab [[Põlvamaa]]l [[Erastvere park|Erastvere pargis]] ja 1997. aastal oli see 35 m kõrge<ref name=Kees/>.
▲Eestis kasvab väga jäme [[Sipa pärn]] [[Raplamaa]]l [[Märjamaa]] lähedal. See ei ole ametlikult Eesti jämedaim pärn, sest ametlikku jämedust mõõdetakse rinnakõrguselt, aga Sipa pärn haruneb madalamalt. Kõige peenemast kohast enne harunemist, umbes 5 dm kõrguselt on [[tüvi|tüve]] [[ümbermõõt]] täpselt 9 meetrit.<ref name=Kees/>
▲Eesti üks vanimaid pärni [[Ülendi pärn]] asub [[Hiiumaa]]l [[Ülendi]] külas. See on ligi 600 aastat vana. 2004. aasta seisuga oli puu 4½ m kõrge ja tüve ümbermõõt rinnakõrguselt oli 6 m. Kunagi oli puu kõrge, aga põletati maha, järele jäi üksnes [[känd]]. Kuid kännust kasvasid välja uued võsud ja puu tervis on rahuldav. 2004. aasta seisuga oli Ülendi pärn ainus [[põlispuu]] Eestis, mille tüve ümbermõõt on suurem kui kõrgus.<ref name=Kees/>
▲Ainus puu Eestis, mille mitte ainult [[legend]]ide, vaid ka ajalooallikaile toetudes on istutanud [[Karl XII]], on [[Laiuse]]l kasvav [[Kuninga pärn]]. See istutati [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal [[18. sajand]]i alguses.<ref name=Kees/>
==Vaata ka==
| |||