George Edward Moore: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
8. rida:
Moore'i tegutsemine [[Cambridge'i Ülikool|Cambridge]]'i õppejõuna ning ajakirja [[Mind]] toimetajana märgib Cambridge'i filosoofia hiilgeaega, millele aitasid kaasa ka [[Bertrand Russell]] ja [[Ludwig Wittgenstein]].
 
==EluluguElukäik==
G. E. Moore sündis viiendana arst Daniel Moore'i ja tema abikaasa Henrietta Sturge'i kaheksast pojast. Tema vanim vend oli [[Thomas Sturge Moore]], kes muuhulgas illustreeris [[William Butler Yeats]]i raamatuid. Tema hilisemal hinnangul oli peres piisavalt lapsi, et nad saaksid üksteisele seltsiks olla.
 
G. E. Moore kasvas üles Lõuna-Londonis. Vanemad olid [[baptistid]], kes käisid igal pühapäeval kaks korda kirikus. Kui ta oli 12-aastane, viisid "ultraevangeelsed" (Moore'i väljend) ta raske südametunnistusekonfliktini. Umbes 15-aastaselt oli ta religiooni suhtes üsna jahedaks muutunud.
 
Ta õppis Londonis [[Dulwich College]]'is, mis asus kodust 15-minutise jalgsikäigu kaugusel, ning läks seejärel [[1892]] [[Cambridge'i Ülikool]]i [[Trinity College (Cambridge)|Trinity College]]'isse [[klassikaline filoloogia|klassikalist filoloogiat]] õppima. Temast õpingutes kaks aastat ees olnud sõbra [[Bertrand Russell]]i ning tollase noore filosoofiaõppejõu [[John McTaggart Ellis McTaggart]]i mõjutusel hakkas ta kolmandal õppeaastal [[1894]] õppima klassikalise filoloogia kõrval [[filosoofia]]t. Aastatel [[1896]]–[[1898]] õppis ta ainult filosoofiat. Tema õppejõudude seas olid peale McTaggarti veel [[Henry Sidgwick]], [[George Frederick Stout]] ja [[John Ward]]. [[Tübingen]]is viibides kuulas ta [[Christian von Sigwart]]i Kanti-loengut. Moore lõpetas [[19861896]] ülikooli filosoofia alal (''[[First Class Honour]]'').
 
Aastal [[1898]] võitis ta oma tööde eest [[Immanuel Kant|Kant]]i [[vabadus]]e- ja [[mõistus]]emõiste kohta rohkem kui kuueks aastaks Trinity College'i [[uurimistoetus]]e. Selle aja jooksul eemaldus ta tol ajal Briti ülikoolides domineerinud [[absoluutne idealism|absoluutsest idealismist]], tõmmates kaasa ka [[Bertrand Russell]]i, kellega ta regulaarselt vestles.