Tegevvulkaan: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
9. rida:
Maailmas leidub palju vulkaane, mis on viimase mõne tuhande aasta jooksul pursanud näiteks tosin korda. Isegi kui need vulkaanid pole inimese elueaga võrreldes aktiivsed, on nad [[geoloogiline aeg|geoloogilise ajaga]] võrreldes ikkagi väga aktiivsed.
 
Vulkaani eluiga (ajavahemik esimesest purskest viimaseni) võib olla väga erinev. On juhtunud, et vulkaan tekib, purskab mõned kuud ja lakkab seejärel toimimast ega purska enam iialgi. Teisalt on teada vulkaane, mis on tegutsenud miljonite aastate jooksul ([[Yellowstone'i vulkaan]],<ref>https://www.nps.gov/yell/learn/nature/volcanoqa.htm</ref> [[Etna]]).<ref>https://www.britannica.com/place/Mount-Etna</ref> Kuid vulkaani aktiivsuse määramisel ei ole mõistlik sellest lähtuda, sest vulkanoloogid ei suuda tänapäeval veel piisava täpsusega ennustada, kas mingi uinunud vulkaan kunagi hakkab tegutsema või ei.
 
Ka tegevvulkaanide arvu on raske hinnata. Igal suvalisel hetkel tegutseb maailmas vähemalt 20 vulkaani. Näiteks Stromboli on olnud püsivalt aktiivne juba tuhandeid aastaid. Dokumenteeritud vulkaanipurskeid on teada umbes 550 vulkaani kohta. Viimase 10 000 aasta jooksul on tegutsenud umbes 1500 vulkaani. Need arvud kehtivad aga vaid siis, kui vaatluse alla võetakse maismaal toimunud vulkaanipursked. Suurem osa [[laava]]st produtseeritakse [[ookeani keskmäestik|ookeanide keskmäestikes]] ning kui kõik sealsed [[lõhevulkaan|laavalõhed]] ka tegevvulkaanide hulka arvata, võib nende koguarv ületada miljoni.<ref>{{netiviide | URL = http://www.volcano.si.edu/faq/index.cfm?faq=03| Pealkiri = How many active volcanoes are there in the world?| Autor = Global Volcanism Program| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = Smithsonian Institution| online = | Keel = inglise keeles}}</ref>