Looming (ajakiri): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Niki (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Niki (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
25. rida:
 
== Väljaandmine ==
LoomingKäesoleval ajal ilmub Looming Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, [[Eesti Kultuurkapital|Eesti Kultuurkapitali]] ja [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] finantstoel ja SA Kultuurilehe väljaandel 12 korda aastas. Ajakirja Looming asutamise mõtte ütles esimesena välja Friedebert Tuglas eesti kirjanike III kongressil 1922. aastal, ajakirja nimi kinnitati Eesti Kirjanikkude Liidu juhatuse koosolekul 17. märtsil 1923. Kirjanike toetuspalve valitsusele ja märgukiri<ref>Märgukirja täielik tekst leidub Paul Rummo artiklis "Loomingu noorusaastad" raamatus "Kirjatähe kammitsas" 1977, lk. 15–18.</ref> haridusministeeriumile andsid tulemuse, nii et tekkis reaalne kirjastamisvõimalus ja ajakirja esimene number ilmus 28. aprillil [[1923]].<ref>[[Katrin Raid]]. "Loomise lugu. Eesti aeg. Eesti Kirjanikkude Liit 1922–1940." Tallinn, Eesti Kirjanike Liit 2002, lk. 151–152, 154.</ref>Sõjajärgsel Loomingajal ilmubkirjastas Loomingut [[Perioodika(kirjastus)|kirjastus Perioodika]]. 2011. aastast ilmub Looming nii pabertrükisena kui ka e-ajakirjana.
 
=== Töötajad ===
Ajakirja peatoimetaja on valinud alates ajakirja asutamisest tänaseni [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] juhatus. Nõukogude ajal kinnitas selle otsuse EKP Keskkomitee büroo; viimati kinnitati Nõukogude okupatsiooni ajal ajakirja peatoimetaja EKP Keskkomitee bürool ametisse 1988. aastal. Peatoimetaja asetäitja ja ka Loomingu Raamatukogu toimetaja (viimanegi oli peatoimetaja asetäitja staatuses, praktilises töös ometi iseseisev toimetuse juht) kinnitas sama poliitilise organi sekretariaat. Loomingu ja ka Loomingu Raamatukogu väljaandjaks oli [[Perioodika (kirjastus)|kirjastus Perioodika]], kes korraldas töösuhteid kõigi toimetuse töötajatega ja ajakirja tegelikku väljaandmist.
 
Loomingus töötas peale tehniliste töötajate ja keeletoimetajate erinevatel toimetajakohtadel kirjanikke, kriitikuid ja tõlkijaid. Sõjajärgsel ajal võeti Loomingu toimetusse tööle [[Rudolf Sirge]], [[Väino Ilus]], [[Harald Suislepp]], [[Einar Maasik]], [[Aksel Tamm]], [[Osvald Tooming]], [[Teet Kallas]], [[Ine Viiding]]. Parteitutest said koha algul [[Asta Hameri]], [[Hando Runnel]] ja hiljem [[Valeeria Villandi]] ning [[Ott Raun]]. Kultuuriväljaannete toimetuste komplekteerimist jälgis EKP Keskkomitee. Toimetuse komplekteerimine sõltus otseselt peatoimetajast, välja arvatud tema asetäitjad, kelle kinnitamisel ei saanud ta eirata partei juhtorganite hoiakut, sest asetäitjat ei saanud tööle võtta ilma EKP Keskkomitee sekretariaadi kinnitava otsuseta. Kui peatoimetajaks valiti [[Kalle Kurg]], võttis ta osakondadesse tööle ainult parteituid: [[Mihkel Mutt]], [[Jaan Kruusvall]], [[Joel Sang]], [[Toomas Haug]], [[Rein Kruus]], [[Asta Põldmäe]], [[Mart Mäger]], [[Linda Uustalu]]. Peatoimetaja asetäitjateks said sellel ajal [[Rein Saluri]], [[Rein Veidemann]] ja [[Mihkel Loodus]], asendajana täitis seda kohta mõned kuud [[Teet Kallas]].<ref>Eesti kirjarahva leksikon. Koostanud Oskar Kruus. Tallinn, Eesti Raamat 1995.</ref>Koos ajakirja mahu taotletud suurenemisega ja ajakirjanduse väljaandmise eeskirjade uuenemisega kasvas sellel ajal toimetuse koosseis. Kui pärast taasiseseisvumist majanduslikud võimalused ahenesid, ajakirja hakkas haldama SA Kultuurileht ja ajakirja maht tunduvalt vähenes, langes toimetuse liikmete arv seitsmele: peatoimetaja, peatoimetaja asetäitja, vastutav sekretär, ilukirjandustoimetaja, kriitika ja ringvaate toimetaja, keeletoimetaja, sekretär. Ajakirja formaat ja kujundus on aegade jooksul korduvalt muutunud. Ajakirja on kujundanud pikemat aega [[Jaan Klõšeiko]] ja [[Jüri Kaarma]].