Jaanipäev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
15. rida:
 
==Jaanipäev Eesti rahvakalendris==
Jaanipäev oli olulisel kohal ka Eesti rahvakalendris, kus see oli aasta kõige olulisem suvepüha. [[Saaremaa]]l nimetatija Muhumaal nimetatakse jaanipäeva leedopäevaks. Leedopäevale eelneva leedolaupäeva õhtul süüdatisüüdatakse leedotuli, aasta kõige olulisem tuli. Oletatavasti eelkristlikust ajast pärit nimi säilis [[Muhumaa]]l ja Saaremaal kõrvuti uuema nimetusega. Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, kirikus tähistatakse sel päeval [[Ristija Johannes]]e sünnipäeva. Kriitikute hinnangul valiti 24. juuni Johannese päevaks, et kustutada või omastada põlisrahvaste kesksuvepüha traditsioone.
 
Leedopäevaks tuli hakata juba varem valmistuma. Tehti koduõlut, sel päeval olid enim hinnatud piimast valmistatud toidud. Ka lõke seati varem valmis, ja kindlasti sinna, kus tuld ennegi on tehtud. Leedolaupäeval tehti pühadetoitu. Koristati hoolikalt toad ja köeti sauna. Sauna mindi värske vihaga, mis mõnel pool tehti 9 liiki puudest ja lilledest. Kui toad olid puhtad, toodi sisse kaseoksad, mida pisteti ka majaräästasse. Nendega ehiti ka kiike. Riietuti pidulikult.