Art déco: erinevus redaktsioonide vahel

[[File:Chrysler top2.jpg|thumb|[[Chrysler Building]]i tipuosa.]]'''''Art Déco''''' oli populaarne modernse kunsti suunaline aegkond aastail [[1925]]–[[1940]], nii-öelda ''[[Tööstuslik pööre|masinaajastu]]'' lõppedes. Eriti populaarne oli dekoratiivkunst [[Sisekujundus|sisekujunduses]] ja [[Tarbekunst|tarbekunstis]], aga samas kasutati seda [[Arhitektuur|arhitektuuris]] ja [[Tööstusdisain|tööstusdisainis]] ning ka [[Poster|postriplakati-]]- ja [[MaalikunstRaamat|maalikunstisraamatukujunduses]], [[SkulptuurMaalikunst|skulptuurismaali-]] ja [[Juveliirikunst|juveliirikunstis]], [[Skulptuur|skulptuuris]], [[Fotograafia|fotograafias]], [[Filmikunst|filmikunstis]], [[Mood|moes]] kui mujalgi. Kunstisuuna nimi on võetudtuletatud I maailmasõja järgse esimese rahvusvahelise näituse "''Exposition Internationale des Arts Décoratifs et Industriels Modernes''" pealkirjast, mis toimus Pariisis [[1925]]. aastal.

Kaasaegselt tõlgendades järgis suund sõltumatult sellele eelnenud ''[[Belle époque]]'' aegset [[Juugend|juugendlikku]] (''Art nouveau'') joont ning seda iseloomustas segu [[Uusklassitsism|uusklassitsismist]], [[Konstruktivism (kunst)|konstruktivismist]], [[Funktsionalism|funktsionalismist]], [[Modernism|modernismist]], [[Kubism|kubismist]] ja [[Futurism|futurismist]]. ''Art déco'' oli siiski puhtalt otstarbekohast ilu nõudev [[dekoratiivkunst]], mille üks mõjutajaid oli talitluslikku mõtteviisi soosiv [[Bauhaus|Bauhausi koolkond]]. Seal kus juugend oli stiliseeritud ja kõverjooneline ning suurlinlik ehk metropoliitne, seal dekoratiivkunst oli ladus ja sirgjooneline ning üle-mandriliselt kosmopoliitne. Seda on kutsutud hüüdnimega "Taltunud Kubism" ja see ei olnud nii looduslähedane kui juugend, vaid pigem tehniline. See tähistas elegantselt endas helgema tuleviku saabumise ootusärevust ja optimismi, vaba-aegset energilist jõudeolekut ja eksootilisi reisimisvõimalusi, kõrgusse pürgivaid hooneid, funktsionaalset ja meisterlikku masin-ajastut, progressiivset tehnoloogilist läbimurret, priiskavat teatraalsust ja ekstravagantset elevust kui ka luksuslikku glamuuri. Ehituskunstiliselt välise monoliitse mulje jätmiseks kasutati arhitektuuris betooni, stukki, terrakotat ja kumeramaid kivipindasid. Hoonete tipuosad on tihti tornikujulised, ukseavad on kaunistatud ja ümbritsetud kumer-nõgusate pilastrite ja ehisviiludega. Sümmeetriliselt julgetes geomeetriliselt nurgelistes ornamentatsioonides või mustrites kasutati peamiste materjalidena peegelpindasid, lakitud puitu, toonitud klaasi, alumiiniumi, kroomterast, roostevaba terast, bakeliiti ja muid plastmasse. Samuti võtsid toonased automobiilid, rongid, ookeaniaurikuid, aeroplaanid ja aeroplaanidtsepeliinid üha rohkem futuristlikuma ning aerodünaamilisema kuju. Kohati oli tähtis ka kuldselt või metalselt läikiva kroomse kuma demonstereerimine. Omamoodi märkimisväärse tõuke suuna kujunemisele andis [[Tutanhamon|Tutanhamoni]] haua leidmine ja avamine [[Kuningate org|Kuningate orus]] [[1922]]. aasta novembris. See päästis valla ülemaailmse egiptomaania ja kõige sellega seonduva lummuse ning näiteks põlisameeriklaste ja teiste eksootiliste motiivide kujutamise kunstis ja käsitöös. ''Art déco'' kunstisuuna üldist väljanägemist on raske kirjeldada, aga on öeldud, et selles on modernset "tunneb ära, kui silmata" kvaliteeti.