Veri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
Fail Blood_smear.jpg on eemaldatud, sest kasutaja JuTa kustutas selle Commonsist. Põhjus: No source since 12 March 2016.
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{See artikkel| räägib orgaanilisest kehavedelikust; bioloogiliste ravipreparaatide kohta vaata artiklit [[Veri (ravim)]]; toiduaine kohta vaata artiklit [[Veri (kulinaaria)]]}}
'''Veri''' ([[ladina keel|ladina]] ''sanguis'') on paljude [[selgrootud|selgrootute]] ja [[selgroogsed|selgroogsete]] [[loomad]]e organismis [[süda]]me ja ka südamelaadsete [[elund]]ite töö ja [[vererõhk|vererõhu]] toel [[vereringe|ringlev]] [[kehavedelik]].
 
'''Veri''' ([[ladina keel|ladina]] ''sanguis'') on paljude [[selgrootud|selgrootute]] ja [[selgroogsed|selgroogsete]] [[loomad]]e organismis [[süda]]me ja ka südamelaadsete [[elund]]ite töö ja [[vererõhk|vererõhu]] toel [[vereringe|ringlev]] [[kehavedelik]].
Veri on transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev [[veresoon]]tes tsirkuleeriv [[sidekude]].
 
 
 
==Vere funktsioonid==
20. rida ⟶ 18. rida:
Organismi võime sissetunginud võõrkehi ja haigusetekitajaid kahjutuks muuta on eelkõige seotud [[valge verelible|valgete verelibledega]].
 
==[[Roomajad|Roomajatel]]==
===Maolised===
 
28. rida ⟶ 26. rida:
Leukotsüüdid on, ka liigist lähtuvalt, erineva morfoloogiaga.
 
Madude [[erütrotsüüdid]] on [[rakutuum|tuumaga]] rakud ja nende elukaar on 600 päeva ringis.<ref>Mark A. Mitchell, Thomas N. Tully, [http://books.google.ee/books?id=JMTUKwzPEvwC&pg=PA147&lpg=PA147&dq=erythrocytes+in+snakes&source=bl&ots=R0iphtBnVO&sig=pTircxTiNcxRsIvhDaT3QmTBiyI&hl=et&sa=X&ei=P8S4U6aAGsGX1AWyyoDAAg&ved=0CC8Q6AEwAg#v=onepage&q=erythrocytes%20in%20snakes&f=false Manual of Exotic Pet Practice], lk 147, 2009, Saunders Elsevier, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 06.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
==[[Imetajad|Imetajatel]]==
===[[Inimene|Inimesel]]===
==Vere koostisosad==
 
37. rida ⟶ 32. rida:
 
===Vereplasma===
 
Vereplasma on õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. Tervel täiskasvanul mehel on plasma osa vere mahust keskmiselt 55%. 1 liiter inimese vereplasmat sisaldab 900–910 g vett, 65–80 g valku ja 20 g väikemolekulaarseid substantse.
 
72. rida ⟶ 66. rida:
 
==Välisallikad==
{{Portaal|Meditsiin}}
* Schmidt RF, Thews G. "Inimese füsioloogia.", Tartu Ülikooli Füsioloogia Instituut 1997. Lk 422–438.
* Alessio Cortelazzo, Roberto Guerranti, Luca Bini, Nnadozie Hope-Onyekwere, Chiara Muzzi, Roberto Leoncini, ja Roberto Pagani, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2897200/ Effects of snake venom proteases on human fibrinogen chains], Blood Transfus., juuni 2010; 8(Suppl 3): s120–s125., doi: 10.2450/2010.019S, [[PubMed Central|PMCID]]: PMC2897200, veebiversioon (vaadatud 4.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
 
{{Portaal|Meditsiin}}
[[Kategooria:Veri| ]]
[[Kategooria:Kehavedelikud]]