Swedbank: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Swedbank AB''' (varem '''FöreningsSparbanken AB''') on [[Rootsi]] päritolu rahvusvaheline pangandus[[kontsern]]. Swedbanki juured ulatuvad aastasse 1820, mil alustas tegevust Rootsi esimene hoiupank. Swedbank on juhtivaks pangaks Rootsis, Eestis, Lätis ja Leedus. Peakontor asub Stockholmis.
Swedbank kontserni president ja tegevjuht on '''Birgitte Bonneseni'''.
Ettevõte on noteeritud OMX Põhjamaade börsil Stockholmis osas Large Cap.
10. rida:
Klientide arvu poolest on Swedbank Rootsi suurim pank ning juhtpositsioonil ka teistel koduturgudel: Eestis, Lätis ja Leedus.
Swedbank tegutseb lisaks Rootsile ja Baltimaadele ka Norras, Soomes, Taanis, USAs, Hiinas, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Luksembrugis..
{| class="wikitable"
44. rida ⟶ 42. rida:
== Hoiupangast Swedbankiks ==
18. sajandi viimased aastakümned tõid Euroopasse laiaulatusliku muutuse ja paljudesse valdkondadesse uue mõtteviisi. Ühtlasi hakati võtma omaks uut vaadet - inimeste võimet kujundada oma enese saatust
=== Hoiupangad 19. sajandil ===
52. rida ⟶ 50. rida:
=== Arengud 20. sajandi esimesel poolel ===
Rootsi parlamendi otsusega pandi 1915. aastal alus ühistupankade süsteemile ja loodi uued võimalused põllumajanduse arendamiseks, eeskätt laenude süsteemiga, mis oli kohandatud väiksemate talumajapidamiste vajadustele.
20. sajandi alguses ei konkureerinud hoiupangad samadel tingimustel nagu äripangad. Seaduse kohaselt oli hoiupankade peamine eesmärk hoida eraisikute säästusid. Seadus nägi ette ka säästjate hoiuste ülempiiri. Äripankade roll oli hoida kontakte tööstusega ja rahuldada tööstuse vajadusi pangandusteenuste järele.
67. rida ⟶ 63. rida:
1970ndaid aastaid iseloomustab 1968. aastal vastu võetud õigusaktid, millega anti põllumajanduspankadele ja hoiupankadele õigus teha äripankadega samu pangatehinguid. Sellega kaotati suuresti formaalsed piirid krediidiasutuste vahel.
Nagu hoiupangad, kasutasid ka ühispangad ära 1968. aasta õigusaktidega pakutavaid võimalusi ja nad hakkasid sisenema turgudele, mis olid traditsiooniliselt kuulunud äripankadele.
20. sajandi viimase kahe aastakümne jooksul tegid hoiupangad läbi uue muutuse – ühtsus ja partnerlus pandi proovile. Tekkis hoiupankade ühendamise idee, mis võimaldas neil kujundada end ümber aktsiapankadeks.
78. rida ⟶ 72. rida:
Laenukahjud kasvasid ja Rootsi pangad olid sunnitud asutama spetsiaalseid ettevõtteid, kes tegeleksid probleemsete laenukohustustega.
1992. aastal loobusid ühis- ja hoiupangad traditsioonilistest omandivormidest ning loodi '''Sparbanken Sverige AB ja Föreningsbanken.'''
Kriis ja üleminek aktsiaseltsi vormile tingis paratamatult ratsionaliseerimise ja kulude vähendamise. Töötajate arv vähenes ja laenamist kontrolliti hoolega. 1994. aastaks näitasid Rootsi pangad juba märkimisväärselt paremaid kasumeid eelkõige seetõttu, et laenukahjud olid vähenenud.
87. rida ⟶ 81. rida:
Pank laienes Baltikumi Hansapanga aktsiate ostmisega. 2004. aastal sai Hansapank Swedbanki osaks ning idasuunaline laienemine jätkus.
FöreningsSparbanken ja endine Sparbanken Sverige kasutasid rahvusvahelises kontekstis Swedbanki nime. 2006. aastal vahetas FöreningsSparbanken AB oma nime Swedbank AB vastu.
Swedbanki ja hoiupankade vaheline koostöö on Rootsi tegevuses keskne ja selle aluseks on nende ühine ajalugu ja väärtused.
== Kronoloogia ==
| |||