Redaktsioon: 3. mai 2016, kell 16:33 redigeeri Maarjakivisild (arutelu \| kaastöö) 5 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. juuni 2016, kell 22:48 redigeeri eemalda Maarjakivisild (arutelu \| kaastöö) 5 muudatust Muutsin peamiselt sõnastust ning mõnes kohas, kus pidasin vajalikuks, täpsustasin sõnastust. Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| räägib lausetest loomulikus keeles; lauseloogika mõiste kohta vaata artiklit [[Lause (lauseloogika)]]; predikaatloogika mõiste kohta vaata artiklit [[Lause (predikaatloogika)]]; lausete kohta programmeerimiskeeltes vaata artiklit [[Lause (programmeerimine)]]; muusika mõiste kohta vaata [[Muusikaline lause]]}} '''Lause''' on [[keeleüksus]], mis on grammatiliselt ja [[intonatsioon]]iliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet. Lause on grammatiliselt sõltumatu [[tekst]]i osa, [[süntaks]]i põhiüksus. Lause peamine ~~tunnus~~ülesanne on [[teade\|teate]] edastamine vastuvõtjale. Lause koosneb [[lause moodustajad\|lause moodustajatest]], milleks võib olla [[sõnavorm]], [[fraas]], [[osalause]] ja/või [[lauselühend\|sekundaartarind]]. == Lause tunnuseid == Lause võib olla * '''kontekstivaba''' – tekstilisest kontekstist sõltumatu. Lause ''Radiaatorid olid soojad'' või ''Ema luges tütrele raamatut'' mõistmiseks ei pea teadma, millised laused sellele eelnesid. * '''kontekstisidus''' – seda ei ole võimalik mõista [[kontekst]]i teadmata. Küsimusest ''Kuhu mujale''? on raske aru saada, kui ei tea tekstilist konteksti, kus seda küsilauset kasutati. * '''grammatiline''' – ~~vastata~~vastab ~~keele nõuetele~~keelenõuetele: ''Ma tahaksin saada uut autot.'' * '''ebagrammatiline''' – mitte vastata ~~keele nõuetele~~keelenõuetele: ''Uut autot ma saada tahaksid''. == Tüüpiline lause == * on kontekstivaba; * sisaldab [[tegusõna]] [[pöördeline vorm\|pöördelist vormi]] ehk finiitset vormi ja ühe või mitu sellist osa, mille keskmeks on [[käändsõna]] või [[määrsõna]]: ''Minu õde '''astub''' tuleval sügisel Viljandi Kultuuriakadeemiasse;'' * on [[lihtlause]], s.t ei sisalda [[osalause]]id; * on [[täislause]], s.t ehituselt täielik. Väga tihti kasutatakse ka mittetäielikke lauseid: * [[väljajätteline lause\|väljajättelise]] ehk [[elliptiline lause\|elliptilise lause]] ehk [[lünklause\|lünklause]] puhul onvõib ~~puuduvaid~~mõni ~~lauseelemente~~lauseelement puududa, kuid sellest hoolimata on ~~võimalik~~sisu ~~juurde~~üheselt ~~mõelda~~mõistetav. ''Teen trenni'' (= Ma teen trenni); ''Peeter tuli koju ja läks magama'' (= Peeter tuli koju ja Peeter läks magama).; * [[vaeglause]] puhul on millegi puudumisel kindel tähendus. Lauses ''Selle teeb valmis paari päevaga'' pole [[Alus (keeleteadus)\|alust]] ja sellest järeldub, et öeldu kehtib kelle tahes kohta. Suulises argivestluses kasutatakse ~~väga~~ sageli lauseid, kust on välja jäetud kõik peale uut infot väljendava lauseosa ehk [[reema]]. ~~Lause kui tervik täidab '''pragmaatilist funktsiooni''' ehk suhtlusülesannet, s.t et [[lause]] vormistab edastatava info teatena.~~ Lausega teatatakse alati midagi millegi kohta. Pragmaatilisest aspektist ongi lause teade. Info esitatakse lauses adressaadile nii, et üks osa sellest võetakse teate lähtepunktiks, teine osa haagitakse selle külge. See, kuidas lause oma pragmaatilist funktsiooni täidab, on näha lause sõnajärjes ehk lause teatestruktuuris. * ==Lause kui terviku funktsioonid== 35. rida ⟶ 29. rida: === Lause pragmaatiline funktsioon === Lause pragmaatiline funktsioon seisneb edastatava info vormistamises teatena. Lausega teatatakse alati midagi millegi kohta. Info esitatakse lauses adressaadile nii, et üks osa sellest võetakse teate lähtepunktiks, teine osa haagitakse selle külge. See, kuidas lause oma pragmaatilist funktsiooni täidab, ilmneb lause sõnajärjes ehk lause teatestruktuuris. Lause teatestruktuuri elemendid väljendavad: teate lähtepunkti ([[Teema ja reema\|teema]]) ja sihtpunkti ([[Teema ja reema\|reema]]): '''''Kass''''' (teema) '''''peesitab murul''''' (reema). '''''Muru''''' (teema) '''''on soe''''' (reema). '''''See pluus''''' (teema) '''''on kollane''''' (reema). 52. rida ⟶ 46. rida: ====Lause nominatiivne funktsioon==== Lause täidab '''nominatiivset funktsiooni''', s.t et lause tähistab situatsiooni - lausel on situatsioonitähendus. Eelkõige väljendab lause mingit tegevust: ''Vasikas jookseb üle aasa''. ''Inimene mõtiskleb loetu tähenduse üle. '' * [[Protsess\|protsessi]]: ''Kiskjate arvukus sõltub saakloomade arvukusest.'' 83. rida ⟶ 77. rida: == Lausega väljendatavad suhtluseesmärgid == Lausega kas * '''väidetakse''' midagi mingi sündmuse kohta: ''Malle pesi põrandat.'' * '''küsitakse''' midagi mingi sündmuse kohta: ''Kas Malle pesi põrandat?'' * '''kästakse''' kellelgi midagi teha: ''Pese põrandat!''

Lause: erinevus redaktsioonide vahel