Murdmaasuusatamine: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Rotchev-veerpalu-2006.jpg|pisi|2006. aasta FIS maailmakarikasarja Otepää etapp, meeste 15km15 km klassikastiilis]]

Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti [[1767]]. aastal [[Norra]]s Kristianias (praegune [[Oslo]]).

Murdmaasuusatamine on [[taliolümpiamängud]]e kavva kuulunud [[1924]]. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed [[18 km suusatamine|18]] ja [[50 km suusatamine|50 km]] distantsil. [[1936. aasta taliolümpiamängud|1936]] lisandus olümpiaprogrammi [[4×10 km teatesuusatamine]]. [[1952]] võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised ([[10 km suusatamine|10 km]] distantsil). [[1956]] asendati meeste 18 km distants [[15 km suusatamine|15 km]] distantsiga ning võeti kavva naiste [[3×5 km teatesuusatamine]]. [[1964]] lisandus naiste [[5 km suusatamine|5 km]] distants ning [[1976]] suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. [[1984]]. aastast võisteldakse ka naiste [[20 km suusatamine|20 km]] distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond.

Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt [[1925]] korraldatud suusavõistlused meestele nimetati [[1937]] tagantjärele [[suusatamise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlusteks]], naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel [[1954]]. aastast.

Kuni [[1980. aastad|1980.]] aastateni tunti laialdaseltlaialt ainult klassikalist sõiduviisi. Mõneti varem, 1970. aastatel, hakkas soomlane [[Pauli Siitonen]] kasutama pooluisusammu ja see levis seeläbi vaikselt maratoonoritemaratoonarite seas. Siit korjas uisusammu üles ameeriklane [[Bill Koch]] [[1980. aastad|1980.]] aastate alguses, kelle tegevus muutis selle stiili rahvusvaheliselt tuntuks. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l [[1987. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1987]] ja taliolümpiamängudel [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]]. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabatehnikas. Teatesuusatamises näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabatehnikas.<ref>Bengt Erik Bengtsson: [https://www.skiinghistory.org/history/cross-country-skating-how-it-started CROSS-COUNTRY SKATING: HOW IT STARTED]</ref>

[[Eesti]]s hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]]. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti [[1921]] [[Tartu]]s [[Emajõgi|Emajõe]] jääl, distants oli 25 km. [[1923]] selgitati [[Viljandi järv]]el 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama [[1929]]. [[1936]]. aastal võtsid Eesti sportlased [[Lahti]]s ([[Soome]]) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud.

Klassikaliste sõiduviiside kirjeldamisel kasutatakse sõnapaare klassikatehnika või klassikaline sõiduviis (Näit. - vahelduvtõukeline klassikatehnika; paaristõukeline ühesammuline klassikaline sõiduviis). Vabatehnika terminoloogias kasutatakse liitsõnu uisutehnika või uisusõiduviis (Näit. - paaristõukeline kahesammuline uisusõiduviis). Sõidutehnikate kirjaldamistkirjeldamist alustatakse üldjuhul kätetöö iseloomustamisest (kepitõuketa, vahelduv- ja paaristõukelised sõiduviisid) ning seejärel täpsustatakse jalatõugete osa (sammuta, ühe- ja kahesammulised sõiduviisid).

== Vaata ka ==

[[Kategooria:Murdmaasuusatamine| ]]''