Erinevus lehekülje "Galina Višnevskaja" redaktsioonide vahel

[[1941]]. aastal teenis Galina isa nõukogude sõjaväelasena [[Eesti]]s ja kutsus tütre koolivaheajal endale [[Tartu]]sse külla. Sealne elu paistis tüdruku jaoks jahmatavalt erinev kodusest: inimesed käisid ilusasti riides, sõid maitsvat toitu, elasid omaette korterites, tänavad olid puhtad. Poest sai osta ilusad kingad ja Galina suureks üllatuseks müüja tänas teda ostu eest. Tartus juhtus Galina nägema [[küüditamine|küüditamisaktsiooni]]. Neljateistaastase Nõukogude lapsena ei saanud ta toimuvast aru, kuid hiljem mõistis selle hukka ja tundis häbi oma kodumaa juhtide ning ametnike tegevuse pärast.<ref>[http://www.ruslit.net/preview.php?path=%u0411%u0438%u043E%u0433%u0440%u0430%u0444%u0438%u0438+%u0418+%u041C%u0435%u043C%u0443%u0430%u0440%u044B/%u0412%u0438%u0448%u043D%u0435%u0432%u0441%u043A%u0430%u044F+%u0413%u0430%u043B%u0438%u043D%u0430/&fname=%u0413%u0430%u043B%u0438%u043D%u0430.txt] Biblioteka Ruslit</ref>
 
[[Kroonlinn]]as elas Galina üle [[Leningradi blokaad]]i. Vanaema oli näljast nii nõrk, et istus ainult ahju ääres, püüdes sooja saada. Ükskord jäi ta seal tukkuma ja riided võtsid tuld. Vanaema suri üksi haiglas näljapiinadesse ja põletushaavadesse ning Galina jäi üksi. Tema isa põgenes [[Leningrad]]ist mööda [[eluteeElutee]]d üle [[Laadoga järv]]e, hüljates oma tütre teist korda ja jättes ta kindlasse surma.<ref>[http://www.km.ru/muzyka/2012/12/12/persony-i-sobytiya-v-mire-muzyki/699462-zurab-sotkilava-povedal-o-poslednikh-dnyak] KM.RU 12.12.2012</ref> Galina elas nagu poolunes, näljast paistes istus ta tekki mähituna üksi tühjas korteris. [[1942]]. aasta kevadel hakati korteritest ellujäänuid otsima. Galina leiti üles ja võeti tööle kohaliku õhukaitse neljasajast naisest koosnevasse rühma. Nende ülesanne oli anda teada pommitabamustest ja tulekahjudest ning elanikkonna abistamine. Lisaks puhastasid nad linna, parandasid kanalisatsiooni ja lammutasid kütteks puumaju. Leningradi ei jäänud pärast blokaadi alles mitte ühtegi puitehitist.<ref>[http://www.aif.ru/culture/person/38802] Argumentõ i Faktõ 12.12.2012</ref>
 
Naabrusesse paigutati laevastiku väeosa, kus tegutses [[džäss]]orkester. Galina läks nende juurde laulma ja temast sai kontsertidel hinnatud esineja.<ref>[http://www.lefigaro.fr/musique/2012/12/11/03006-20121211ARTFIG00574-galina-vichnevskaia-une-voix-de-l-histoire-s-est-eteinte.php] Le Figaro.fr 11.12.2012</ref> [[1943]]. aastal läks ta [[Leningrad]]i, eesmärgiga laulmist õppida. Tal õnnestus saada [[kultuurimaja]] valgustaja töökoht (töölise kaardiga sai 400 [[gramm]]i leiba päevas) ja näha väga heade näitlejatega [[draama]]etendusi ning [[Pjotr Tšaikovski]] ooperit "[[Padaemand]]". Sel ajal alustas linnas tööd [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i-nimeline [[muusikakool]]. Galina õppis pool aastat kooli kõige nimekama pedagoogi juures, kes paraku kasutas valesid õppemeetodeid ja kolme kuu pärast olid Galina häälest kõrged noodid kadunud, kuigi tema hääleulatus oli olnud kaks ja pool [[oktaav]]i.<ref>[http://ormn.net/?p=13] XX sajandi muusikud</ref>