John Dewey: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisatud refleksikaare kohta informatsiooni, parandatud eelnevaid sõnastusi. |
Progressivismi teema täiendamine |
||
9. rida:
John Dewey sündis 20.oktoobril 1859, Burlingtonis, [[Vermont|Vermontis]] tagasihoidlike majanduslike tingimustega neljalapselisse perre.<ref>Gutek, Gerald L. ''Historical and Philosophical Foundations of Education: A Biographical Introduction''. Upper Saddle River, NJ: Pearson Education Inc. p. 338. [[International Standard Book Number|ISBN]] [[Eri:BookSources/0-13-113809-X|0-13-113809-X]].</ref> 1879.aastal lõpetas ta Vermonti ülikooli ''[[Phi Beta Kappa]]''<ref>[http://www.pbk.org/infoview/PBK_InfoView.aspx?t=&id=59 Who Belongs To Phi Beta Kappa]</ref> ning seejärel töötas kaks aastat keskkooliõpetajana ning ühe aasta algklasside õpetajana. <ref>[http://www.bgsu.edu/departments/acs/1890s/dewey/dewey.html bio of Dewey from ''Bowling Green State University'']</ref> Dewey otsustas, et ta ei sobi siiski kooliõpetajaks ning asus [[Johns Hopkinsi Ülikool|John Hopkinsi]] Ülikooli õppima, kaitstes seal ka 1884.aastal edukalt oma avaldamata ning praegu kadunud oleva doktoritöö "''The psychology of [[Immanuel Kant|Kant]]".''
Pärast doktorikraadi omandamist õpetas Dewey mõned aastad Michigani Ülikoolis ning seejärel, aastal 1894, liikus ta Chicago Ülikooli ning hakkas tegelema [[Pragmatistlik filosoofia|pragmatistliku filosoofia]] temaatikaga, olles filosoofia, psühholoogia ja kasvatusteaduste professor. Chicago Ülikoolis õpetamise ajal ajal kirjutas ta neli esseed (kogutud raamatusse "''Thought and its Subject-Matter").'' Vastuolud administratsiooniga viisid aga Dewey otsuseni Chicago Ülikoolist lahkuda. 1899 valiti Dewey [[Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon]]<nowiki/>i presidendiks. Alates aastast 1904 kuni pensionieani töötas ta Columbia Ülikoolis ja Columbia Ülikooli õpetajate kolledžis filosoofiaprofessorina.1905 valiti ta Ameerika Filosoofide Assotsiatsiooni presidendiks. Lisaks oli ka kauaaegne Ameerika Õpetajate Föderatsiooni liige.
Dewey on elu jooksul publitseerinud üle 700 artikli
== Funktsionaalne psühholoogia ==
Michigani Ülikoolis publitseeris Dewey oma esimese raamatu "Psühholoogia" (1887), kus üritas sünteesida idealismi ja eksperimentaalset teadust. <ref>Field, Richard. [http://www.iep.utm.edu/d/dewey.htm ''John Dewey in'' The Internet Encyclopedia of Philosophy]. Northwest Missouri State University. Retrieved 29 August 2008.</ref>
Mõjutatuna [[William James]]<nowiki/>i "Psühholoogia printsiipidest" (1890) hakkas Dewey koos kolleegide [[James Hayden Tufts]]´i ja [[George Herbert Mead]]´iga psühholoogias muutusi arendama. Nad rõhutasid pigem sotsiaalse keskkonna mõjule käitumisele ja mõttetegevusele kui psühhofüsioloogilisi teadmisi (erinevalt [[Wilhelm Wundt|Wundt]]<nowiki/>ist ja tema järgijatest).1894 ühinesid Dewey, Tufts, Mead ja Angell ning moodustasid nn "Chicago rühma" psühholoogias. Nende uudne vaade psühholoogiale (mida hiljem hakati nimetama [[Funktsionaalne psühholoogia|funktsionaalseks psühholoogiaks]]), pani rõhku tegevustele ja rakendatavusele.
1899 valiti Dewey Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni presidendiks. Ühtlasi on Dewey esimene psühholoog, keda mälestati USAs ka tema pildiga postimargiga. <ref>Brucato, G. & Hogan, J.D. (1999, Spring). "Psychologists on postage stamps" ''The General Psychologist'', 34(1):65</ref>
29. rida ⟶ 27. rida:
Aastal 1943 valiti refleksikaarest kirjutatud artikkel üheks oluliseimaks artikliks, mis ajakirjas ''Psychology Review'' avaldatud. Dewey näitas, et taju kontrollimist saab seletada kordineeritud, pidevalt muutuvate ja adaptiivsete käitumiste seisukohalt. Need ideed said osaks funktsionalismi põhitõdedest.
==
Dewey uuris psühholoogia rolli ühiskonnas keskendudes haridusreformile. Haridusreform oli üks progressivismi põhilisi murekohti ja Dewey oli progressiivne haridusfilosoofia looja. Koolid pidid muutuma laste jaoks kogukonnaks, et Ameerika ühiskonnas saaksid
Dewey täheldas, et väärtuseid säilitavad harjumused ja tavadest kinnipidamine, aga kui väärtused mingil viisil harjumustest ja traditsioonist eraldada, siis peab neid teadlikult teadvustama ja leidma tavadele asenduse. Psühholoogiat pidas Dewey mentaalse adaptsiooni teaduseks ja seega mängis psühholoogia olulist rolli ühiskonna rekonstrueerimisel. Psühholoogia oli tema arvates sotsiaalne analoog teadvusele. Inimeste teadvus tekib alles siis kui indiviid on sunnitud adapteeruma uute olukordadega.
Progressiivse ühiskonna eesmärgiks oli indiviidi kasvamine toetavas kogukonnas. Püsivate saavutuste ideaal asendus pideva kasvamise ideaaliga. Dewey on kirjutanud: "Kasvamise protsess, arenemine ja progress on olulisemad kui lõpptulemus. Perfektne lõpptulemus pole eesmärk, vaid üha kestev viimistlemise, küpsemise ja täiustamise protsess on elu eesmärk". Progressivismi eeskujuks oli Darwinism. Kuna evolutsioonil pole lõppu, siis ei peaks olema lõppu ka isiklikul arengul. Dewey uskus aga ka seda, et indiviidid saavad oma iseloomu ja mõtted ühiskonnast. Ei ole indiviidi, kes eksisteeriks enne ühiskonda ja sotsiaalne panustamine ongi kõige õigem eneseteostus. Selline teaduslik vaade inimestest ja ühiskonnakorraldusest ei jätnu aga ruumi individuaalsele vabadusele. Ta uskus, et indiviidid peaksid end arendama, aga seda ühiskonna huvides. Inimesed peaksid leidma oma vabaduse konformsuses ja sotsiaalsete funktsioonide arendamises.
Progressiivne visioon ei olnud piiratud aga ainult psühholoogiaga - see haaras kõiki sotsiaalteadusi. Suunaks oli käitumisele keskendumine, sest sotsiaalne kontroll on eelkõige käitumise kontroll. Saavutamaks sotsiaalset kontrolli, peaksid psühholoogid loobuda introspektsioonist käitumise uurimisel ja uurima hoopis seda, kuidas käitumine on kontrollitud erinevate tingimuste poolt ja kuidas keskkonna kontrollimine annab juhtidele võimaluse kontrollida käitumist. <ref>Leahy, T.H. (1997). The conspiracy of naturalism. Raamatus: ''A History of Psychology.'' (lk. 287-296). Upper Saddle River, NJ: Prentice Hall. </ref>
Progressiivne psühholoogia tugineb pragmatismile. Dewey ise pidas ennast pigem instrumentalistiks. Dewey järgi inimese aktiivsus algab kogemusega, sisaldab kogemust ja lõpeb kogemusega. Tegevus, mõtlemine ja teadmine on pragmaatilise maailmanägemuse kohaselt abinõud, mille abil saab analüüsida reaalsust.
Haridusel peab olema praktiline väärtus - see, mida õpitakse koolis peab olema rakendatav ka koolikeskkonnast väljapoole. Tõeline õppimine seisneb eluprobleemide lahendamises. Haridusel on ka ühiskondlik väärtus ja sotsiaalne funktsioon. Kasvamine läbi vabaduse, loovuse ja dialoogi on ideaal ja arengul pole lõppu. Progressiivne lähenemise puhul annab õpetaja õpilastele praktilisi teadmisi, õpetab probleemilahendusoskuseid, mis on vajalikud ühiskonna muutmiseks.
== Tähtsamad teosed ==
| |||