Molotovi-Ribbentropi pakt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
34. rida:
Vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile ja selle salajases lisaprotokollis kokkulepitule algas [[1. september|1. septembril]] [[1939]] [[Teine maailmasõda]], kuigi sellel ajal seda veel mujal kui Moskvas nii ei nimetatud. Läänemaailm nimetas seda Saksamaa-Poola sõjaks.
Samal päeval (1. septembril) pidi vastavalt lepingule ründama Poolat ka Nõukogude Liit, kuid Stalin teatas, et tema väed ei ole rünnakuks valmis<ref>Viktor Suvorov. ''Jäälõhkuja''. Olion, Tallinn 2000. ISBN 9985661648 lk 49</ref>. Kuna Nõukogude Liit ei rünnanud Poolat 1. septembril, nagu ta vastavalt lepingule tegema pidi, sai Saksamaast Teise maailmasõja vallapäästja ülejäänud maailma rahvaste silmis, mis oligi Moskva poliitika eesmärk. 3. septembril 1939 kuulutasid Saksamaale sõja [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]]. Kuid millegipärast ei kuulutanud nad sõda Nõukogude Liidule pärast seda, kui viimane oli rünnanud Poolat [[17. september|17. septembril]] 1939.
Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel vastavalt paktile.
[[28. september|28. septembril]] sõlmiti [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|NSV Liidu ja
[[30. november|30. novembril]] ründas NSV Liit [[Soome]]t. Algas Soome [[Talvesõda]]; NSV Liit heideti kui agressor [[Rahvasteliit|Rahvasteliidust]] välja. Tänu Soome vägede visale vastupanule ei õnnestunud NSV Liidul Soomet vallutada.
| |||