Erinevus lehekülje "Suurtükk" redaktsioonide vahel

Lisatud 1348 baiti ,  5 aasta eest
Eelmise versiooni sisu tagasi toodud
(Eelmise versiooni sisu tagasi toodud)
 
== Ajalugu ==
=== Püssirohu leiutamine ===
28. jaanuaril 1132. aastal leidis aset esimene dokumenteeritud sündmus, kus oli [[püssirohi|püssirohtu]] kasutatavat suurtükki kasutatud, kui Kindral Han Shizhong, Songi dünastiast kasutas Fujiani linna vallutamiseks Huochonge, ehk käsikahureid.<ref>[http://www.guoxue123.com/shibu/0101/01ssqw/025.htm 世忠以天桥、对楼、云梯、火炮等急击之]</ref> Varajased Hiina suurtükid olid vaasi kujuga, nagu näiteks 1350. aastast pärit kahurid, mis leiti 14. sajandi Mingi dünastia traktaadist, Huolongjing.<ref name="needham314316">{{Harvnb|Needham|1987|pages=314–316}}</ref> Metallurgia tehnikate arenedes ei kasutanud hilisemad kahurid enam vaasi kuju. Seda muutust saab näha pronksist ''“thousand ball thunder”'' -st, mis oli varajane näide lahinguvälja suurtükist.<ref name="Science and Civilisation in China">{{cite book|first=Joseph|last=Needham|year=1987|publisher=[[Cambridge University Press]]|title=Science & Civilisation in China, volume 7: The Gunpowder Epic|isbn=0-521-30358-3|pages=317–319}}</ref> Need relvad levisid Lähis-Itta ning Euroopasse jõudsid piiratud kujul 13. sajandil.
 
Enne suurtükkide kasutuselevõttu täitsid raskerelvade ülesannet heitemasinad ja katapuldid.
28. jaanuaril 1132. aastal leidis aset esimene dokumenteeritud sündmus, kus oli [[püssirohi|püssirohtu]] kasutatavat suurtükki kasutatud, kui Kindral Han Shizhong, Songi dünastiast kasutas Fujiani linna vallutamiseks Huochonge, ehk käsikahureid.<ref>[http://www.guoxue123.com/shibu/0101/01ssqw/025.htm 世忠以天桥、对楼、云梯、火炮等急击之]</ref> Varajased Hiina suurtükid olid vaasi kujuga, nagu näiteks 1350. aastast pärit kahurid, mis leiti 14. sajandi Mingi dünastia traktaadist, Huolongjing.<ref name="needham314316">{{Harvnb|Needham|1987|pages=314–316}}</ref> Metallurgia tehnikate arenedes ei kasutanud hilisemad kahurid enam vaasi kuju. Seda muutust saab näha pronksist ''“thousand ball thunder”'' -st, mis oli varajane näide lahinguvälja suurtükist.<ref name="Science and Civilisation in China">{{cite book|first=Joseph|last=Needham|year=1987|publisher=[[Cambridge University Press]]|title=Science & Civilisation in China, volume 7: The Gunpowder Epic|isbn=0-521-30358-3|pages=317–319}}</ref> Need relvad levisid Lähis-Itta ning Euroopasse jõudsid piiratud kujul 13. sajandil.
Esimene püssirohul töötav suurtükk võeti kasutusele 1348. aastal Rudelsburgi juures.
Aasias võtsid [[mongol]]id hiinlaste suurtükid kasutusele ning kasutasid neid väga effektiivselt enda suurtes vallutustes. 14. sajandi lõpuks kasutasid [[Hiina]] mässajad organiseeritud suurtükke ning ratsaväge, et mongolid riigist välja suruda.
15. sajandil leiutati lafett ja asetati suurtükid ratastele. 19. sajandil leiutati Šveitsis heitelaengute süsteem ja Saksamaal tagantlaetav suurtükk. Samuti võeti kasutusele vintsooned rauas. Seoses raudtee arenguga hakati suurtükke paigutama raudteeplatvormidele. 20. sajandi alguseks leiutati taandurmehhanism. Esimese maailmasõja ajal võeti peamiselt prantslaste eestvõttel alates aastast 1917 kasutusele esimesed liikursuurtükid. Kergemaid suurtükke paigutati ka veoautodele.
 
[[Saja-aastane sõda|Saja-aastase sõja]] ajal muutusid süürtükid levinumaks. Kuigi oli palju üritusi lukust laadimisega, laeti neid alati rauast, sest ei osatud neid veel korralikult välja töötada.
*Mereväesuurtükid - Paigaldatud laevadele, kasutatakse teiste laevade ründamiseks või maavägede toetamiseks. Tavaliselt pika rauaga, suure lennukiirusega ning madala trajektooriga.
*Rannikusuurtükid - Suurtükid, mis on teatud positsiooni (tavaliselt ranniku) kaitseks mõeldud. Tavaliselt suure rauga, madala trajektoori ning suure lennukiirusega.
 
=== Kaliibrilt ===
*kergeteks – 20–125 mm,
*keskmisteks – 127–155 mm,
*rasketeks – 175 mm ja enam.
 
=== Laadimis- ja tulistamissüsteemilt ===
*manuaalseteks (tagantlaetavad, varem ka eestlaetavad),
*poolautomaatseteks ja
*automaatseteks.
 
=== Mobiilsuselt ===
*[[välisuurtükk]]e ehk haakes veetavaid,
*[[liikursuurtükk]]e ehk iseliikuvaid ja
*statsionaarsuurtükke ehk kindlusesuurtükke.
 
=== Raua sisepinnalt ===
*vintraudseteks,
*sileraudseteks
 
=== Vastavalt laengukambri tahapoole (reaktiivplahvatusele) avatusele ===
*tagasilöögiga ja
*[[tagasilöögita suurtükk]]e ehk reaktiivsuurtükke.
 
Mürskude kasutuselevõtuni tulistati suurtükkidest suurtükikuulidega.
 
 
5

muudatust