Psühhomeetria: erinevus redaktsioonide vahel

'''Psühhomeetria''' on uurimisvaldkond, mis tegeleb psühholoogiliste mõõtmiste teooria ja tehnikaga. Psühhomeetria tegeleb oskuste, teadmiste, võimete, hoiakute, isiksuseomaduste ja õpitulemuste võimalikult objektiivse mõõtmisega. Psühhomeetria valdkonda kuulub hindamisvahendite (näiteks testide ja küsimustike) väljatöötamine ja valideerimine. Psühhomeetrilisel uurimistööl on kaks peamist eesmärki: mõõtevahendite koostamine ja mõõtmisprotseduuride väljatöötamine.

Psühholoogiline testimine pärineb kahest mõttevoolust: esiteks [[Charles Darwin|Darwini]], [[Francis Galton|Galtoni]] ja [[Raymond Bernard Cattell|Cattelli]] omast, kes mõõtsid individuaalseid erinevusi, ja teiseks [[Johann Friedrich Herbart|Herbarti]], [[Ernst Heinrich Weber|Weberi]], [[Gustav Fechner|Fechneri]] ja [[Wilhelm Wundt|Wundti]] esindatud mõttevoolust, kes sooritasid psühhofüüsikalisi mõõtmisi. Nimetatud inimeste töö ja uurimused on viinud [[eksperimentaalpsühholoogia]] ja standardiseeritud testimise väljakujunemiseni.<ref name="Kaplan, R.M. 2010">Kaplan, R.M., & Saccuzzo, D.P. (2010). ''Psychological Testing: Principles, Applications, and Issues.'' (8th ed.). Belmont, CA: Wadsworth, Cengage Learning.</ref>

Psühhomeetria loojaks võib pidada Sir Francis Galtonit, keda inspireeris Charles Darwini raamat [[„Liikide tekkimine“]] (1859), mis käsitleskäsitleb individuaalseid erinevusi loomade seas. Darwini ideed tekitasid Galtonis huvi inimeste seasvahel eksisteerivate erinevuste ning nende erinevuste mõõtmise vastu. Galton kirjutas raamatu „Sünnipärane geenius“ (1869), milles käsitles individuaalseid erinevusi inimestel ja kuidas need erinevused muudavad ühesühed inimesed rohkem ja teised vähem „kohastunuks“. Omadused, millest Galton kirjutas (sensoorsed ja motoorsed funktsioonid: reaktiooniaeg, nägemisteravus, füüsiline tugevus), on tänapäeval olulised muutujad teaduslikus psühholoogias. Suur osa varasest psühhomeetrilisest tööst toimus just eesmärgiga mõõta intelligentsust. Galton, keda kutsutakse mõnikord psühhomeetria isaks, koostas teiste [[antropomeetria|antropomeetriliste]] testide hulgas ka vaimseid teste. Galtoni tööd jätkas James McKeen Cattell, keda peetakse oluliseks psühhomeetria arendajaks ja kes võttis kasutusele mõiste „mentaalne test“.<ref name="Kaplan, R.M. 2010">Kaplan, R.M., & Saccuzzo, D.P. (2010). ''Psychological Testing: Principles, Applications, and Issues.'' (8th ed.). Belmont, CA: Wadsworth, Cengage Learning.</ref>

Psühhomeetria päritolu on seotud ka [[psühhofüüsika]] valdkonnaga. Johann Friedrich Herbart lõi mõistuse matemaatilised mudelid, mis mõjutasid hariduseandjaid paljude aastate jooksul. Herbarti tööd laiendas Ernst Weber, kes püüdis tõestada, et eksisteetib psühholoogiline lävi, mis väljendab minimaalse stiimuli vajalikkust mingi sensoorse süsteemi aktiveerimiseks. Gustav Theodor Fechner sõnastas seaduse, mille kohaselt tajumulje tugevus kasvab stiimuli intensiivsuse logaritmilise funktsioonina. Psühholoogilise testimise teooriate ja meetodite väljatöötamist hlisemate uurijate poolt mõjutas ka Wilhelm Wundti töö, keda peetakse psühholoogia loojaks.<ref name="Kaplan, R.M. 2010">Kaplan, R.M., & Saccuzzo, D.P. (2010). ''Psychological Testing: Principles, Applications, and Issues.'' (8th ed.). Belmont, CA: Wadsworth, Cengage Learning.</ref>

Louis Leon Thurstone, kes aastal 1936 asutas Psühhomeetrilise Ühenduse, lõi mõõtmise teoreetilise lähenemise, mida kutsutakse [[võrdleva otsustuse seaduseks]]. Nii Spearman kui Thurstone aitasid kaasa faktoranalüüsi loomisele. Hilistel 1950ndatel kirjutas Leopold Szondi: "Viimaste aastakümnete jooksul on psühholoogiline mõtlemine peaaegu täielikult alla surutud ja kõrvaldatud ning asendatud statistilise mõtlemisega. Täpselt selles näeme tänapäeva testoloogia ja testimaania vähkkasvajat."<ref>[[Leopold Szondi]] (1960) ''Das zweite Buch: Lehrbuch der Experimentellen Triebdiagnostik''. Huber, Bern und Stuttgart, 2nd edition. Ch.27, From the Spanish translation, B)II ''Las condiciones estadisticas'', p.396. Quotation: {{quotation|el pensamiento psicologico especifico, en las ultima decadas, fue suprimido y eliminado casi totalmente, siendo sustituido por un pensamiento estadistico. Precisamente aqui vemos el cáncer de la testología y testomania de hoy.}}</ref>

PsühhomeetrilisteEsimesed testidepsühhomeetrilised abiltestid mõõdetaksekoostatu näitekintelligentsuse intelligentsustmõõtmiseks.<ref>[http://examenpsicometrico.com/los-diferentes-tipos-de-tests-psicometricos/ Different psychometric test]</ref> Üks varane vahend intelligentsuse mõõtmisele oli [[Stanford-Binet' intelligentsusetest]], mille töötas välja prantsuse psühholoog [[Alfred Binet]].

Psühhomeetriat kasutatakserakendatakse hariduses, et mõõta võimekuse taset näiteks lugemises, kirjutamises ja matemaatikas. PõhilsedPõhilised viisid selliste võimete mõõtmiseks põhinevad [[klassikaline testiteooria|klassikalisel testiteoorial]] ning uuematel lähenemistel nagu [[latentsete omaduste teooria]] ja [[Raschi mõõtmismudelitelmõõtmismudelid]].

Samuti on välja töötatud meetodeid suurte andmehulkade (korrelatsiooni- ja kovariatsioonimaatriksite) töötlemiseks. Selliste tehnikate hulka kuuluvad [[faktoranalüüs]],<ref>Thompson, B.R. (2004). ''Exploratory and Confirmatory Factor Analysis: Understanding Concepts and Applications.'' American Psychological Association.</ref> mis võimaldab esitada suurt hulka tunnuseid väiksema arvu tunnuste kaudu, [[mitmemõõtmeline skaleerimine]],<ref>Davison, M.L. (1992). ''Multidimensional Scaling.'' Krieger.</ref> mis võimaldab leida lihtsa esitusviisi andmetele, millel on palju latentseid dimensioone ja [[andmete klasterdamine]],<ref>Kaplan, D. (2008). ''Structural Equation Modeling: Foundations and Extensions'', 2nd ed. Sage.</ref> mis võimaldab leida suuremast andmehulgast sarnased objektid. Nimetatud meetodite eesmärk on võimaldada esitada suuri andmehulki lihtsamal viisil. Struktuurvõrrandite mudelid ja teeanalüüs võimaldavad koostada mudeleid ja sobitada neid andmetega, et testida, kas koostatud mudelid sobivad hästi tegelike andmete kirjeldamiseks.

Nii reliaablust kui valiidsust saab statistiliselt hinnata. Korratavust erinevatel mõõtmiskordadel saab hinnata Pearsoni korrelatsioonikoefitsiendiga. Sellist analüüsi kutsutakse korduvmõõtmistekordustesti reliaabluseks. Sama testi erinevate variantide ekvivalentsust saab hinnata paralleeltestide reliaabluse abil, mis põhineb samuti Pearsoni korrelatsioonikordajal.<ref name="gifted.uconn">[http://www.gifted.uconn.edu/Siegle/research/Instrument%20Reliability%20and%20Validity/Reliability.htm Reliability definitions at the University of Connecticut]</ref>

Psühhomeetrikuid huvitab ka [[vastamiskallete tuvastamine ja kõrvaldamine testidest. Vastamiskalle on süsteemne ehk mittejuhuslik viga, mis põhjustab ühe demograafilise grupi esindajate alusetu eelise testitulemuses teiste demograafiliste gruppide esindajate ees.<ref>Warne, R. T., Yoon, M., & Price, C. J. (2014). Exploring the various interpretations of "test bias." ''Cultural diversity and ethnic minority psychology, 20''(4), 570-582. doi:10.1037/a0036503</ref>