Komplekslause: erinevus redaktsioonide vahel

NtNäiteks lauseslause ''Ta tahab hästi elada'' üks moodustaja on sekundaartarind ''hästi elada'' on sekundaartarind, vrd elementaarlause: ''Ta tahab seda''.

Lause ''Ta ütles, et ei tule homme tööle.'' Osalausedsisaldab onosalauseid ''ta ütles'' ja ''ei tule homme tööle'', vrd elementaarlause: ''Ta ütles nii.''

'''[[Sõnavorm]]id''' ehk ühe ja sama sõna[[lekseem]]i eri vormid, s.o Igaiga grammatiline vorm, milles mingi sõna esineb.

'''[[Fraas]]id''', mis moodustuvad omavahel semantiliseltsisuliselt kokkukuuluvatest sõnavormidest.

'''[[Lauselühend]]id''' ehk sekundaartarindid, mis koosnevad ühest või mitmest sõnast, väljendavad sündmust või tegevust ning sisaldavad tavaliselt sisaldavad[[tegusõna käändelised vormid|tegusõna käändelist vormi]]. Sekundaartarind on sekundaarsesekundaarne sündmuse väljendamise vahendidvahend, mis pole lausedlause, kuid millel on lausega ühisjooni [[aktant]]<nowiki/>ide vormi, koosseisu ja grammatiliste kategooriate osas. Sekundaartarindid liigituvad infiniittarinditeks (''tüdruk läks '''marju korjama''')'', nominalisatsioonideks ''(koolis õpetatakse '''raamatute köitmist''') ja'' absoluuttarinditeks (''Peeter istus söögilauas, '''müts peas''''').

'''[[Osalause]]d''', mis on lauselise ehitusega ning moodustavad koos liitlause. Osalauseid seob omavahel kokku kas [[alistus]]- või [[rinnastusseos]].

* '''1) Sekundaartarindiga komplekslaused:'''

''Jaanus läks koju, '''süda kerge'''.''

* '''2) Osalausetega komplekslaused:'''