Redaktsioon: 22. mai 2016, kell 20:41 redigeeri Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. mai 2016, kell 20:42 redigeeri eemalda Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust P parandasin skripti abil kriipsud Uuem muudatus →
1. rida: {{keeletoimeta}} '''Magnetlintsalvesti''' ~~a.k.a.~~ehk lindiajam (~~Inglise:~~inglise ~~Magnetic~~keeles ~~Tape~~''magnetic ~~Drive~~tape drive'') on tavalisele magnetofonile sarnanev seade, mis võimaldab magnetlindile andmeid kirjutada ning neid sealt lugeda. Seadmele on üles seatud BIOS(Basic Input Output System), mille abil saab seadmelt andmeid lugeda ning sellele salvestada. Seadme mahuks on mõnisada kilobaiti kuni terabaitideni välja, maht sõltub lindi pikkusest. Seade ei vaja internetiühendust töötamaks. Magnetlindi lugemiseks on vaja lindiajamit, mis loeb lindilt andmeid. Et andmeid lugeda peab lint õige koha peale kerima ning alles siis saab andmetega tegelema hakata. Seetõttu on õige koha leidmine mõneti aeglane, kuid kui asukoht on leitud on andmetöötlus kiire. Andmete ülekandekiirus ulatub kuni 140 MB/s, kuid sõltub täiesti lindiajamitest ning kiirused on enamasti väga erinevad. Üldise kasutuse jaoks on see liiga aeglane, kuid odavuse ja mahu tõttu on ta väga hea varukoopiate tegemiseks. Enim leiabki magnetlint kasutust oluliste andmete salvestamisel. 18. rida: ==Ajalugu== * 1951 -– Valmis esimene magnetlintsalvesti, mudel UNISERVO, millel oli 1/2 nikliga plaaditud fosfor-pronks lint. * 1952 -– Võeti kasutusele plastikust lint. * 1952 -– 7-rajaline lint, millega saab 6-bitiseid baite koos paarsusbitiga salvestada. * 1958 -– Eraldi lugemispea ja kirjutamispea mis laseb läbipaistvalt kontrollida mida just sisestati. * 1964 -– 9-rajaline lint, millega saab 8-bitiseid baite koos paarsusbitiga salvestada. * 1970'ndad -– Automaatselt laetavad lindid, et ei peaks manuaalselt töötama. * 1970'ndad -– Koodigruppide salvestamine, et vigu kiiremini leida. * 1972 -– Kahe rulliga kassetti kasutuselevõtt. * 1972 -– Lineaarne siugjas(katkematu) salvestamine. * 1974 -– Ühe rulliga kassetti kasutuselevõtt. * 1974 -– Esimene robootilise ligipääsuga lindikogu. * 1977 -– Standardse audiokassetti kasutuselevõtt. * 1980 -– RAM puhver, et peita start-stopp viivitusi. * 1984 -– Sisemine rull koos automaatse lindimehhanismiga. * 1984 -– Digitaalse lineaarse lindi kasutuselevõtt. * 1986 -– Riistvara andmete kokkusurumine. * 1987 -– Esimene spiraalne digitaalne magnetlintsalvesti. * 1993 -– Lindidirektiivide kasutuselevõtt. * 1995 -– Servo rajad; tehase poolt salvestatud rajad (lugemis/kirjutamis-)pea täpsemaks positsioneerimiseks. * 1997 -– Virtuaalne lindi(ketta vahemälu, mis jäljendab linti) kasutuselevõtt. * 1999 -– Väike lapiga kaetud ratas, mis puhastab lindi peasid. * 2000 -– Optiline servo pea täpseks positsioneerimiseks. * 2003 -– Üherulliline kassett spiraalseks salvestamiseks. * 2006 -– Mitu peakomplekti(lugemis- ja kirjutamispea) ja servot iga lindiajami kohta. * 2006 -– krüpteerimisvõimalused magnetlintsalvestisse integreerituna. * 2008 -– GMR pead lineaarses lindiajamis. * 2010 -– Lineaarne lindifailisüsteem, mis lubab otsest ligipääsu failidele ilma lisanduva lindikogu andmebaasita. * 2014 -– Lineaarne lindifailisüsteem kiirusega 360 MB/s. ==Vaata ka==

Magnetlintsalvesti: erinevus redaktsioonide vahel