Boržomm: erinevus redaktsioonide vahel

Bordžomi vesi on vulkaanilise päritoluga ja üle 1500 aasta vana. Vett surub 1500 meetri sügavuselt maapinnale maa-aluse loodusliku [[Süsihappegaas|süsinikdioksiidi]] rõhk. Mineraalvesi ei jahtu pinnale jõudes maha, vaid väljub temperatuuril <span>38-41</span>&#x20;<span>°C</span>.<ref name="Filling">{{Mall:Cite web|url=http://www.borjomi.ge/en/water/production.php|title=Production and Bottling|publisher=IDS Borjomi Georgia|accessdate=2011-02-16}}</ref> Bordžomi allikad asuvad Adžaari-Imerethi mägise ala keskosas, [[Suur-KaukasuseKaukasus]]e mäestikus <span>760-920760–920</span>&#x20;<span>meetri </span>kõrgusel merepinnast. Üheksa puurkaevu keskmine sügavus on <span>1200 kuni 15001200–1500</span>&#x20;<span>meetrit</span>.<ref name="Source">{{Mall:Cite web|url=http://www.borjomi.ge/ru/water/sources.php|title=Borjomi. Источники|trans_title=Borjomi. Source|accessdate=2011-02-16}}</ref>

Selleks, et säilitada allikavete mineraalne koostis, kinnitas Gruusia Keskkonnaministeerium 2006. aastal boržommi tootmise kava aastateks 2006-20312006–2031 mahuga 561 000 liitrit päevas, mis võimaldab kümmet puurauku kasutades villida üle 1 miljoni pudeli päevas. Ammutamise asukohti on kolm: Keskus (Bordžomi linna läheduses), Likani ( Likani küla) ja Vashlovani-Kvibisi (Vashlovani ja Kvibisi külades).<ref name="Source">{{Mall:Cite web|url=http://www.borjomi.ge/ru/water/sources.php|title=Borjomi. Источники|trans_title=Borjomi. Source|accessdate=2011-02-16}}</ref> Mineraalvesi pumbatakse mööda <span>25</span>&#x20;<span>km pikkust </span>roostevabast terasest torustikku kahte villimistehasesse, kus see jahutatakse ja pudeldatakse. Üks tehastest villib vee klaaspudelitesse, teises villitakse plastpudelitesse.<ref name="Filling">{{Mall:Cite web|url=http://www.borjomi.ge/en/water/production.php|title=Production and Bottling|publisher=IDS Borjomi Georgia|accessdate=2011-02-16}}</ref>

Mineraalvee tootmine ja sellega seotud turism Bordžomis ja lähedalasuvas [[Bordžomi-Kharagauli rahvuspargis]] moodustavad 10 protsenti Gruusia ekspordist. [[Bakuu–Thbilisi–Ceyhani naftajuhe|Bakuu-Tbilisi-Ceyhani]] naftajuhtme ehitus Bordžomi lähedal seab majanduslikud huvid vastuollu  võimaliku negatiivse mõjuga piirkonna loodusele.<ref>{{Mall:Cite web|url=http://www.pbs.org/wnet/extremeoil/journey/georgia.html|title=BTC Pipeline Georgia|publisher=WNET-PBS, New York|accessdate=19 February 2011}}</ref>