Erinevus lehekülje "Anton Õunapuu" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Anton Õunapuu oli hea spordimees ja spordiseltsi Kalev liige. Seltsi abil asus ta [[Soome]] õppima ning käis läbi Helsingis Võimlemise Instituudi. [[1913]]. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja töötas mitmes koolis võimlemisõpetajana. Hea maine sai Anton Õunapuu [[Tallinna Reaalkool]]i ja Tallinna Kommertskooli võimlemisõpetajana, sest neis koolides lõi ta [[1917]]. aastal skaudirühmad. Liikumine laienes ja varsti loodi [[Tallinna Skautide Malev]].
 
1917. aasta suvel pandi Anton Õunapuu Tallinna politseimeistriks. Ta pani kokku paarisajast koolinoorest korra eest hoolitseva õppiva [[Noorsoo Rood]]u. Kui algas [[Vabadussõda]], läks Anton Õunapuu rindele ja võitles [[Kalevlaste Maleva|Kalevi Maleva]] koosseisus. Eesti Vabariigi eest võitles rindel kokku peaaegu 50 skauti, 9 neist hukkusid. 1919. aasta [[Järveküla lahing]]us [[Narva]] lähedal sai Anton Õunapuu haavata ja toodi [[Tallinn]]asse ravile, kuid läks enne täielikku paranemist uuesti sõtta, kus ta 2. aprillil 1919 [[Petserimaa]]l [[Pitalova]] (Bereznjuki) külas surma sai.
 
==Eesti Vabadussõjas==
Kui algas [[Vabadussõda]], läks Anton Õunapuu rindele ja võitles [[Kalevlaste Maleva|Kalevi Maleva]] koosseisus. (Eesti Vabariigi eest võitles rindel kokku peaaegu 50 skauti, 9 neist hukkusid).
 
Sai esimest korda raskelt haavata 16. jaanuaril 1919 lahingus Järveküla juures ([[Sonda]] lähedal) ja toodi [[Tallinn]]asse ravile. Kuid läks enne täielikku paranemist rindele tagasi ja langes lahingus 2. aprillil 1919 [[Petserimaa]]l Pitalova (Suur-Bereznjuki) küla juures.
 
Eesti skaudiliikumise rajaja maeti 9. aprillil 1919 oma sünnikoha Vändra vanale [[Vändra vana kalmistu|kalmistule]].
 
==Mälestuse jäädvustamine==
26. mail [[1940]] avati tema sõjas langemise kohas üle kahe meetri kõrgune graniitsammas, mille püstitas [[Skautide Malev]].<ref>Nädal Pildis, Nr 10, 1940</ref> Sama aasta lõpul sammas purustati seoses kommunistide võimuletulekuga.
 
2122

muudatust