Kuld: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Strombones (arutelu | kaastöö) Sellist sõna nagu "protogermaani" pole olemas. Õeldakse kas "muinasgermaani keel" või siis "alggermaani keel" (viimast kasutatakse eesti etümoloogiasõnaraamatus). Indoeuroopa algkeele nimetuse kohta ei leia ma midagi. ETY kasutab "indoeuroopa". |
|||
5. rida:
'''Kuld''' on [[Tihedus|tihe]], [[Plastsus|plastne]], läikiv ja pehme [[väärismetall]]; see on nii [[keemiline element]] kui ka [[lihtaine]], mis esineb looduses [[mineraal]]ina. Kulla [[Keemiline element|keemilise elemendi]] sümbol on Au ja [[aatomnumber]] 79.
Kulla [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus ''aurum'' on [[sabiini keel|sabiinikeelse]] päritoluga: ''ausum'' tähendab [[Koit|koidusära]]<ref name=Brathwaite>Christie, A and Brathwaite, R. [http://scholar.googleusercontent.com/scholar?q=cache:f2hCjL2EyqUJ:scholar.google.com/+gulth&hl=en&as_sdt=0,5 Mineral Commodity Report], Institute of geological and Nuclear sciences Ltd – Retrieved 2012-06-07</ref>. Eesti sõna ''kuld'' pärineb [[Germaani keeled|germaani keeltest]], selle algupäraks on [[
Levimuselt on kuld haruldane [[metall]]. Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni: [[raha]] ja ehete valmistamise [[materjal]]. Alates [[Ürgaeg|ürgajast]] on kuld olnud ehtemetall ja kuna seda leidub [[loodus]]es harva, siis [[sümbol]]iseerib kuld rikkust ja selle kaudu ka võimu. Umbes kaks ja pool tuhat aastat tagasi hakkas kuld kandma raha [[Funktsioon (filosoofia)|funktsiooni]]. Ajalooliselt oli [[Lüüdia]] kuningas [[Kroisos]] [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] esimene valitseja, kes hakkas [[Vermimine|vermima]] kuldmünte<ref name="Friedberg" />. Need mündid olid suure kullasisaldusega (98%).
| |||