Süntaks: erinevus redaktsioonide vahel

Eesti keeles kasutatakse sõndade ühandamisel sõnaühendeiks ja lauseiks nii süntaktilisi kui ka morfoloogilisi väljendusvahendeid.
* ''Süntaktiliste vahendite'' hulka kuuluvad side ja kaassõnad, lause [[intonatsioon]] (kõne põhitooni kõrguse muutumine lauses, kõnemeloodia)<ref group="Eesti keele seletav sõnaraamat">http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=intonatsioon</ref> ja sõnajärjestus. Näiteks lauses ''Jutustaja vaikis ja vaatas üles täiskuu poole'' (A.Hint) on sõnad ''vaikis'' ja ''vaatas üles'' ühendatud sidesõna ''ja'' abil ning sõnad ''vaatas üles täiskuu poole'' kaassõna ''poole'' abil. Antud lausele on kõnes omane lõpetatud intonatsioon. Siin on sõnad järjestatud terviklikku mõtet väljendavaks lauseks skeemi alusel: alus, öeldis, määrus.

* ''Morfoloogilistevahenditena'' kasutatakse eesti keeles sõnade seostamisel sõnaõhendeiks ja lauseiks käände- ja pöördevorme või iseseisvaid määrsõnu. Nii ühenduvad lauses ''Siis lõi Heldur mootorratta käima, istus sadulasse'' (E.Maasik) oma põhisõnadega ''lõi'' ja ''istus'' nimisõna ''mootorratta'' ainsuse omastavas nimisõna ''sadulasse'' ainsuse sisseütlevas ja pöördsõna ''käima'' ma-tegevusnimes, samuti iseseisev määrsõna ''siis.''