Kergejõustik: erinevus redaktsioonide vahel

Väljakualadel (pikkuskaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) [[lõppvõistlus]]ele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 [[katse (sport)|katse]]t, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistluselviimases kolmes katsevoorus on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele.

Jooksudes toimub ametlik [[aja võtmine]] nii [[käsitsi|käsiajavõtt]] kui ka [[elektriliselt|elektriline ajavõtt]]. Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. [[Finiš]]isse jõudmine registreeritakse [[finišijoon]]ele paigutatud [[Videokaamera|kaameraga]], mis on ühendatud [[arvuti]]ga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse [[kaasaegsed olümpiamängud|olümpiamängud]]el ja [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]]. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Käsitsi võetud ajad ümardatakse suurema kümnendiksekundini (näiteks aeg 10,50 märgitakse kui 10,5, kuid 10,51 märgitakse ajaga 10,6).

<br/>Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, sh teatejooksud, annab stardikohtunik käsklused "Kohtadele!" ja "Valmis!" oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega "Kohtadele!" ja seejärel peale kõikide võistlejate täielikutäielikku liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask.

Kõikidel distantsidel 100–400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust "Kohtadele!" peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Käskluse "Valmis!" peale peavad võistlejad tõusma stardiasendisse nii, et jalad on vastu stardipukki ja käed toetuvad rajale. Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. [[2003]]Valelähte kasutuseletegemine võetudpõhjustab reeglitekohese järgialalt tohibdiskvalifitseerimise. tehaMitmevõistluses ainulton lubatud ühe valelähte.jooksu Teisekohta üks valelähe, teise valelähte korral kõikidel jooksu distantsidel sportlaseltsportlane võetaksediskvalifitseeritakse. võimalusValelähteks edasiei võisteldaloeta liigutusi, väljamille tagajärjel võistleja käed maapinnalt ega võistleja jalad stardipakkudelt ei eraldu. Küll aga võib sportlast selle eest ebakorrektse käitumise arvatudtõttu mitmevõistlejadhoiatada.

'''Takistusjooksu''' põhijooksus 3000 m on 28 kuiva ja 7 veetakistust. Suurvõistlustel peab olema 5 takistust ringi kohta paigutatud nii, et veetakistus oleks neljas. Takistuste vahed peavad olema viiendik ringi pikkusest. Esimese ringi läbimisel ei ole ette nähtud takistuse ületamist. Meeste takistus on 0,914 m kõrge (naistel 0,762 m) ja vähemalt 3,96 m lai. Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk (naistel 3,06) ja 3,66 m lai. Sportlane peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi.

Võistlejad kasutavad oma teibaid, mille pikkus või läbimööt ei ole reglementeeritud, kuid teiba pind peab olema sile. Teivashüppes tõstetakse ületatavat latti vähemalt 5 cm kaupa. Võistlejad võivad liigutada teivashüppe tellingut 0,4 m hoovõturaja poole või kuni 0,8 m maandumispaiga suunas, et teha hüpe endale sobivamaks.

Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide sooritatakse ringist (Ø kuulitõukes ja vasaraheites 2,135 m, kettaheites 2,5 m), odavise kaarekujulise äraviskejoone tagant (hoovõturaja pikkus 30–36,5 m). [[Kuul]] peab olema siledapinnaline metallkera. Kettal on harilikult puitkorpus, kuid lubatakse kasutada ka [[metall]]ist, [[plast]]ist ja muust materjalist korpusega [[ketas]]t. [[Vasar]] koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Oda valmistati varem puust, nüüdisajal kasutatakse msg. metallisulameid. Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Keelatud on hoovõtu ajal pöörata selga viske suunda. Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub maapinnale märgitud sektoris (sektori nurk odaviskes 29º28, vasaraheites 4096º, kuulitõukes ning vasara- ja kettaheites 4534,92º).

Võistlejail tuleb võistluse lõpetamiseks ja tulemuse kirjasaamiseks startida kõigil aladel. Punkte ei pea saama, aga startida tuleb. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa.