Redaktsioon: 5. mai 2016, kell 11:35 redigeeri Katrek (arutelu \| kaastöö) 729 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. mai 2016, kell 16:37 redigeeri eemalda Katrek (arutelu \| kaastöö) 729 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: ''rühm lapsi, hulk lapsi'''''Hulgasõnafraas''' ehk '''hulgafraas''' ehk '''kvantorifraas''' on [[fraas]], mille [[Fraasi peasõna\|peasõna]] on [[hulgasõna]]. Hulgasõnafraas koosneb [[Hulgasõna\|hulgasõnast]] ja [[Nimisõna\|nimisõnast]] või [[Nimisõnafraas\|nimisõnafraasist]]. [[Hulgasõna\|Hulgasõnad]] ~~väljendab~~väljendavad lauses hulka või mõõtu ja ~~võib~~kuuluvad ~~kuuluda~~eesti keeles erinevatesse sõnaliikidesse. ~~Näiteks:~~Hulgasõna võib olla näiteks arvsõna: ''Aias kasvab'' ['''''viis''' õunapuud].''] nimisõna: ''Saalis jooksis ''['''''hulk''' tüdrukuid''].; ''Isa kinkis emale ''['''''kimbu''''' ''lilli'']; ''Ostsin poest ['''paki''' piima]'' asesõna: ''Aasal lendas ''['''''mitu''' liblikat''].'' ''Hulgafraas on [[eksotsentriline fraas]], selle peasõna ega [[laiend]] ei saa lauses üksi täita sedasama [[Lauseliige\|süntaktilist funktsiooni]], mida fraas tervikuna. See tähendab, et kumbagi fraasi komponenti ei saa lausest välja jätta.▼ ~~''Isa kinkis emale ''['''''kimbu''''' ''lilli''].''~~ Hulgafraas võib omakorda olla hulgasõna laiend. Nii tekivad üksteist hõlmavad hulgafraasid~~, nt~~: [''['''mitu''~~palju~~''' ''['''tükki''~~tükke~~' '' graniiti'']]''. ''▼ ~~''Ostsin poest ['''paki''' piima].''~~ = Eesti keel = ▲Hulgafraas on [[eksotsentriline fraas]], selle peasõna ega [[laiend]] ei saa lauses üksi täita sedasama süntaktilist funktsiooni, mida fraas tervikuna. See tähendab, et kumbagi fraasi komponenti ei saa lausest välja jätta. ==Hulgafraasi peasõna ja laiend==▼ ▲Hulgafraas võib omakorda olla hulgasõna laiend. Nii tekivad üksteist hõlmavad hulgafraasid, nt ''['''''palju''' ''['''''tükke''' graniiti'']]''. '' ▲==Hulgafraasi peasõna== ==== Hulgafraasi peasõna ~~liik~~sõnaliik ==== Hulgafraasi [[fraasi peasõna\|peasõna]] ehk tuum võib olla [[Arvsõna\|põhiarvsõna]]: '''''neli''' bussi'' [[nimisõna]], mis märgib mõõtu, hulka, kogu, rühma, osa: '''''meeter''' nööri'', '''''karp''''' ''küpsiseid, '''kamp''' poisse'', '''''rühm''' lapsi, '''hulk''' inimesi'' [[asesõna]]: '''''mitu''''' ''meest'', '''''mõnisada''''' ''aastat'' [[määrsõna]]: '''''palju''' lilli'' ==== Hulgafraasi peasõna ja laiendi vorm ==== Olenemata hulgasõna sõnaliigist toimivad nad [[Lause\|lauses]] ühtmoodi, tingides selle, et hulgasõna [[laiend]] on [[Partitiiv\|osastavas käändes]]. Hulgasõna ja selle laiend on tavaliselt [[Rektsioon\|rektsiooniseoses]]. Hulgafraasi tuumaks on hulka väljendav sõna, milleks on eelkõige põhiarvsõnad, kuid ka hulka väljendavad nimi- ja [[Asesõna\|asesõnad]] (''rühm lapsi, hulk lapsi, mitu last jm'') ning [[Määrsõna\|määrsõnad]] (''palju lapsi jm''), mis kõik käituvad [[Lause\|lauses]] ühtmoodi, nõudes oma [[Laiend\|laiendilt]] osastavat käänet. Käänduva täiendsõna korral on fraasi tuumaks olev [[hulgasõna]] üksnes nimetavas (rü''hm mehi''). Muude käänete puhul on tuuma ja laiendi vahel ühildumisseos (''rühmale meestele''). Kui hulgasõna tuum on käändsõna, siis on [[hulgasõna]] fraasi tuum selgelt ainult nimetava käände puhul: '''''rühm''' mehi''. Muude käänete puhul on tuuma ja laiendi vahel [[Ühildumine\|ühildumisseos]] ja tuuma võib pidada ka nimisõnaks ja fraasi nimisõnafraasiks: '''''rühmale''' meestele''. == Hulgafraas lauses == 32. rida ⟶ 33. rida: [[Alus (keeleteadus)\|alus]]: ''['''Hulk''' poisse] jooksis metsas. Staadionil sagis ['''trobikond''' lapsi].'' [[öeldistäide]]: ''Kaks pead on ikka ['''kaks''' pead]. Matemaatika tunni pikkus on ['''45''' minutit].'' [[täiend]]: ''['''~~Kümne~~kümne''' tüdruku] unelm.; ['''~~Enamiku~~enamiku''' õpilaste] probleem.'' ==Hulgafraasi laiend== Hulgafraasi [[laiend]] on [[Lause\|lauses]] [[Täiend\|t'''~~äiend~~täiend''']], kui põhisõna on [[Arvsõna\|põhiarvsõna]] või pronumeraal: ''['''Kaks''' kassi] mängisid puu otsas. Nägin seal ['''mitut''' autot].'' [[nimisõna]], mis näitab kogust, hulka: ''['''Meeter''' nööri] maksab sama palju kui ['''pakk''' mahla].'' 42. rida ⟶ 43. rida: osastavas käändes [[Määrus\|'''määrus''']], kui hulgafraasi põhisõna on sõnaliigilt määrsõna, nt ''palju'': ''['''Palju''' lund] sadas maha.'' ====Hulgasõna määralaiend==== [[Arvsõna\|~~Arvsõnalisi~~Kui]] [[hulgasõna]] on [[Arvsõna\|~~hulgasõnu~~arvsõna]], võivad hulgasõna laiendada määra[[määrsõna]]d ''peaaegu/ ''või ''peagu, vähemalt, umbes, ligikaudu, täpselt, napilt ~~jne~~''jm''. '' ~~Vältida võiks kohamäärsõna ''kuskil'' kasutamist ligikaudsust~~Ligikaudsust väljendavate [[Määrsõna\|määrsõnade]] ''(umbes, ligikaudu)'' jm asemel, ~~näiteks~~ei soovitata kasutada [[kohamäärsõna]] ''kuskil'': mitte ''['''Kott''' õunu] kaalub [kuskil/'' või ''kusagil '''kaks''' kilo]'', ~~parem~~vaid ['''''Kott''' õunu] kaalub [umbes/ligikaudu '''kaks''' kilo].'' ====Hulgasõna laiend seestütlevas käändes==== [[Hulgasõna]] [[fraasi laiend\|laiend]] võib olla osastava käände asemel ka seestütlevas ~~käändes, nt~~: ''['''viis''' ~~(neist)~~ naistest].'' ~~Osastavas~~Kui osastavas käändes laiend ~~vaid~~ainult nimetab objekte, siis seestütlevas käändes laiend ~~aga~~ märgib kindlat tervikut ning kogu [[fraas]] on selle terviku osa. ~~Seestütleva käände kasutamisega ei tasu liialdada. Terviku-osa suhe ilmneb tihtipeale muudest asjaoludest, nt [[hulgasõna]]de osatähendusest.~~ Seestütleva käände kasutamisega ei maksa liialdada. Terviku-osa suhe ilmneb tihtipeale muudest asjaoludest, näiteks [[hulgasõna]]de osatähendusest. Sellisel juhul sobib terviku märkimisel seestütleva käände asemel kasutada ka osastavat, näiteks ''['''Enamik''' Võru Linnavolikogu liikmeist/ ~liikmed] on eestlased.'' ''['''Osa''' eilsest päevast/ ~eilset päeva] kuulus mu kodutööde lahendamisele.'' ''Luba mulle ['''veerand''' seda kooki/ ~ sellest koogist].'' ~~Vaid~~Tervikut märkivad isikulised asesõnad ~~jäävad terviku märkijaina alati~~on ~~seestütlevasse,~~seestütlevas ntkäändes: ''['''Paljud''' meist] on lõpetanud Tallinna Ülikooli.'' Seestütlevas käändes [[laiend]] võib peale [[hulgasõna]] seostuda ka muude sõnadega ~~seostuda~~, nt ''['''kõige noorem''' neist]''. Tegelikult ei kuulu taselline ~~hulgasõnafraasi~~laiend ka hulgasõnafraasis ~~puhulgi~~mitte niivõrd hulgasõna ~~enda juurde,~~ kui kogu hulgasõnafraasi juurde, millest ~~osastavas käändes element~~ on ära jäetud, ntosastavas käändes element: ''['''viis''' neist õuntest] = ['''viis''' õuna neist kaheksast õunast].'' ==Vaata ka== 71. rida ⟶ 70. rida: [[nimisõnafraas]] ==~~Välislingid~~Kirjandus== Erelt, Mati. 2013. Eesti keele lauseõpetus: sissejuhatus öeldis. Tartu: Tartu Ülikooli Eesti keele osakonna preprindid 4 M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, ~~'''~~Eesti keele grammatika II. Süntaks.~~'''~~ Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. [[Kategooria:Süntaks]]

Hulgafraas: erinevus redaktsioonide vahel