Erinevus lehekülje "Riitsinus" redaktsioonide vahel

Lisatud 20 baiti ,  5 aasta eest
P
muutsin sidekriipse mõttekriipsudeks
P (muutsin sidekriipse mõttekriipsudeks)
}}
 
'''Riitsinus''' (''Ricinus communis'') on [[Piimalillelised|piimalilleliste]] sugukonda [[Riitsinus (perekond)|riitsinuse]] perekonda kuuluv taim. <ref name="Farmakognoosia">Ain Raal. ''Farmakognoosia'', Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010, lk 99-10099–100.</ref>
Troopikas ja lähistroopikas on riitsinus kuni 10 m kõrgune puu, põhjapoolkeral kuni 4 m kõrgune rohttaim. <ref name="Maailma ravimtaimede entsüklopeedia">Ain Raal. ''Maailma ravimtaimede entsüklopeedia'', Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2010, lk 788-789788–789.</ref> Riitsinuse sorte on 17. <ref name="Trease and Evans’ Pharmacognosy">William Charles Evans. ''Trease and Evans’ Pharmacognosy'', WB Saunders Company Ltd, 1998, lk 186-187186–187, 495.</ref>
 
==Botaaniline iseloomustus==
Riitsinus on varieeruva välisehitusega taim. Põhja- ja Kesk-Euroopas on riitsinus üheaastane rohttaim, [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonnas kahe- kuni kolmeaastane põõsas, [[Troopika|troopikas]] mitmeaastane puu. <ref name="The Illustrated Encyclopedia of Herbs">Sarah Bunney. ''The Illustrated Encyclopedia of Herbs'', Chancellor Press, 1993, lk 246.</ref> Riitsinuse lehed on sõrmjagused, kuni 60 cm pikkused, punakat tooni, vahel sinakasrohelised. Taim on tuultolmleja, isas- ja emasõied asuvad samal taimel. Õied on rohelist värvi. Emasõied asuvad üleval, isasõied all. Nii emas- kui ka isasõitel puuduvad kroonlehed. Riitsinuse viljaks on kupar, mis sisaldab kolme seemet. Kupar on punast või rohelist värvi ja kaetud ogadega. Seemned võivad olenevalt taimesordist olla erineva suuruse ja värvusega. Seemned on ovaalsed, 8-188–18 mm pikkused ja 4-124–12 mm laiused. Seemnekest on väga sile, õhuke ja õrn. Seemned võivad olla hallid, pruunid, mustad või kirjud. <ref name="Maailma ravimtaimede entsüklopeedia" /> <ref name="Trease and Evans’ Pharmacognosy" />
[[Pilt:Ricinus communis - Köhler–s Medizinal-Pflanzen-257.jpg|pisi|''Ricinus communis'']]
[[Pilt:Ricinus comm seed pods.jpg|pisi|Riitsinuse viljad]]
 
===Keemiline koostis===
Riitsinuse seemned sisaldavad 40-6040–60% ulatuses rasvõli. Rasvõli koostises on kõige rohkem ritsinoolhappe triglütseriidi, mida on 85-9085–90%. Lisaks rasvõlile on seemnetes [[alkaloidid]] ja [[Letsitiin|letsitiinid]], viimaste hulgas ka mürgine [[ritsiin]], mida sisaldub 2-32–3%. Ritsiini peetakse kõige toksilisemaks aineks maailmas. Riitsinuseõli ritsiini ei sisalda, sest ritsiin jääb õli valmistamisel pressimisjääki ja laguneb kuumpressimisel, kuna tegemist on ebapüsiva ühendiga.<ref name="Farmakognoosia" />
 
==Kasutamine==
===Meditsiiniline kasutamine===
Riitsinuseõli on meditsiinilistel eesmärkidel kasutatud rohkem kui 4000 aastat. Riitsinuseõli võib kasutada sees- ja välispidiselt. Seespidiselt tarvitatuna toimib riitsinuseõli lahtistina. 3-53–5 tundi pärast riitsinuseõli manustamist intensiivistub sooletegevus. Õli on väga efektiivne, seetõttu kasutatakse seda sageli seedetrakti puhastamiseks mürgistuste korral. Riitsinuseõli soodustab ka sünnitustegevust. Välispidiselt kasutatakse seda nahahaiguste puhul. Riitsinuseõli soodustab haavade ja põletuste paranemist. Seda kasutatakse ka kosmeetilistel eesmärkidel. Indias määritakse riitsinuseõli pärast sünnitust rindadele, et soodustada piima eritumist. Hiinas kasutatakse purustatud riitsinuse seemneid näonärvi halvatuse ravis. <ref name="Farmakognoosia" /> <ref name="Encyclopedia of Herbal Medicine">Andrew Chevallier. ''Encyclopedia of Herbal Medicine'', A Dorling Kindersley Book, 2000, lk 262.</ref>
 
===Teised kasutusalad===
 
==Ohud==
Riitsinuse seemned on äärmiselt mürgised. Tugevat mürgistust võivad põhjustada juba 3-43–4 seemet, 8 seemet on surmav kogus. Mürgistusnähud võivad ilmneda pärast ühe seemne söömist. Surmava mürgistuse puhuks vastumürki pole. Mürgistuse tunnuseks on äge kõhulahtisus. Kergema mürgistuse korral on esmaabiks aktiivsüsi või glaubrisool. <ref name="Maailma ravimtaimede entsüklopeedia" />
Riitsinuseõli ei tohi seespidiselt tarvitada rasedad, alla 12-aastased lapsed ja kroonilise kõhukinnisuse või iileuse (jämesoole sulgus) all kannatajad. Kõhukinnisuse ravil ei tohi õli tarvitada rohkem kui üks kord paari nädala jooksul. <ref name="Encyclopedia of Herbal Medicine" /> <ref name="Taimravi leksikon">Anne Iburg. ''Taimravi leksikon'', Maalehe Raamat, 2004, lk 198.</ref>
 
41

muudatust