Võimendi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Moremoto (arutelu | kaastöö)
Lisatud: viited
Moremoto (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
18. rida:
 
==== '''Võimendi omadused''' ====
* Võimendamine, suureneb sisend ja väljundsignaali suhet<ref>[http://www.edgefxkits.com/blog/different-types-of-amplifiers/ You need to know all about amplifiers and their workings]</ref>
* Ribalaius, kasuliku sageduse ulatus
* Efektiivsus, väljundsignaali ja kogu võimsuse suhe
130. rida:
Võimendi mis kasutab tagasisidet, et ühendata osa väljundisignaalist sisendiga on kahepoolne võimendi. Sellise võimendi sisendtakistus sõltub koormusest ja väljundtakistus sõltub signaali kogutakistusega. Kõik võimendid on mingil määral kahepoolsed, kuid nad võivad olla ühepoolsed töörežiimil, kus tagasiside on piisavalt väike.
=== '''Võimendi klassid''' ===
Võimendi A, B, AB ja C klassid on analoog süsteemide jaoks. D ja E on lülitite põhised<ref>[http://www.bcae1.com/ampclass.htm Amplifier Classes]</ref>. Kui võimendi on alati töös, siis läbiviivat signaali muudetakse 360° ulatuses. Kui töötab pooltsükliliselt, siis muudab 180° signaalist. See määrab ka võimendi efektiivsuse.
 
==== '''Klass A''' ====
[[Pilt:Electronic Amplifier Class A.png|pisi|A klassi võimendi]]
Kasutab kogu sisestatud signaali 360° ulatuses<ref>[https://www.audioholics.com/audio-amplifier/amplifier-classes Audio Amplifier Classes and differences]
</ref>. Võimendav element on ebasümmeetriline ehk kogu signaal võimendatakse. Puudub sisse lülitamise viivitus, kuna on alati töös. Efektiivsem kõrgete sageduste puhul. Parim kasutada madala signaaliga raadiolainete vastuvõtmisel vähese müra tõttu.
 
A klassi võimendid on ebaefektiivsed, kus teoreetiline efektiivsus on 50% kahepoolses ja 25% ühepoolses süsteemis. Puhke olekus peab pinge olema pool maksimaalsest väljundpingest ja suur osa voolust kandub ka väljundseadmesse väikeste signaalide puhul. Suure võimsuse puhul on kasutab võimendi lisaks ekstra vati iga väljundis võimendatud vati puhul.