Nutikodu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
8. rida:
Esimese automatiseeritud seadme lõi [[Albert Butz]] 1885. aastal. Seadme nimetus võiks eesti keeles kõlada termostaadina (inglise ''damper flapper''). Seade pidi temperatuuri alusel suutma ahjus tulekollet reguleerida. Siit sai alguse automatiseeritud koduseadmete trend. Aasta hiljem rajas sama mees juba oma firma, mille nimeks sai Butz Thermo-Electric Regulator Company. Termostaadi tegi Albert valmis 1885 ning 1886 müüs patendi edasi firmale [http://www.honeywell.com/ Honeywell]. Firma tegeleb termostaatidega ja muude erinevate produktidega tänasepäevani.
1898. aastal Nikola Tesla patendeeris kaugjuhtimine (inglise [[Remote control|''remote control'']]) alustele ja sõidukitele.<ref>{{netiviide|Pealkiri = United States Patent 613,809|URL = http://patft.uspto.gov/netacgi/nph-Parser?Sect1=PTO1&Sect2=HITOFF&d=PALL&p=1&u=/netahtml/PTO/srchnum.htm&r=1&f=G&l=50&s1=0613809.PN.&OS=PN/0613809&RS=PN/0613809 Ameerika Ühendriikide Patent numbriga 613,809|Kasutatud = 20. aprill 2016}}</ref> Kui paljud kodused seadmed on eksisteerinud juba sajandeid, siis iseseisvad elektrilised või bensiiniga töötavad seadmed said tuntumaks 20. sajandi alguses kui tutvustati elektritjõu jaotust (inglise ''electric power distribution'').<ref>{{netiviide|Pealkiri = "Home automation & Wiring (1.osa)"|Home Automation & Wiring (1 ed.). New York: McGraw-Hill/TAB Electronics. 1999-03-31. ISBN 9780070246744.|Kasutatud = 20. aprill 2016}}</ref> 20. sajandi algusaastatel elektri ja bensiini seadmed nagu näiteks pesumasinad, veekeedukannud, külmkapid ja õmblusmasinad. Teise maailmasõja eelsel majanduse hiilgeajal kasvas Ameerikas nõudepesumasinate ja riiete kuivatite arv tänu oma mugavusele ja majanduslikule kasvule. <ref>
</ref><ref>
Esimene mikroprotsessor saabus turule 1970 aastatel ja oli kasutusel suuresti erinevates väikestes seadmetes, nagu kalkulaatorid ja väiksetes arvutites (inglise ''[[microcomputers]]''). The Honeywell 316 Kitchen Computer oli üks seadmetest, mis tuli müüki 1969. aastal. [[Neiman Marcus]]<ref>
Aastal 1975 valmistati esimene targa kodu (inglise [[Home automation|''home automation'']]) internetipõhine tehnoloogia [[X10]]. Sellest on saanud kommunikeerumise protokoll elektroonika seadmetele. Peamiselt kasutab see elektriülekande juhtmeid signaalimiseks ja juhtimiseks, kus signaal sisaldab raadio sageduse impulsse digitaalsete andmete juures.<ref>[[
Aastaks 2012, ABI Research andmetel, on Ameerika Ühendriikidesse paigaldatud 1,5 millionit targa kodu süsteemi.<ref>[[
[[Värkvõrk]] (inglise ''The internet of things'') on füüsikaliste objektide võrk - seadmed, masinad, hooned ja paljud muud - täiendatud elektroonika, tarkvarade, sensorite ja võrgu ühenduvusega mis võimaldab nendel objektidel koguda ja samuti ka vahetada andmeid. Värkvõrk lubab erinevatel objekte vaadelda ja kontrollida eemalt läbi olemasoleva võrgu infrastruktuuri, luues rohkem võimalusi mugavalt asjadega tegeleda sobival ajahetkel. Eksperdid ennustavad, et värkvõrk koosneb 2020. aastaks 50. miljardist erinevast objektist.<ref>[[
== Tehnoloogiad ==
Targast kodust ning koduautomaatikast räägitakse palju ning kuna tegemist on suhteliselt uue suunaga meie turul, siis päris ühist nimetajat justkui polegi. Koduautomaatika on süsteem, mis muudab kodu energiasäästlikumaks, kasutajamugavamaks ning innovatiivseks.
Koduautomaatika tähendab süsteemi, mis suudab juhtida korterite, eramute aga ka hotellide, kontorite, tööstuste, haiglate või mistahes hoonete valgustussüsteeme, kütte- ning jahutussüsteeme, ventilatsioonisüsteeme, läbipääsu ning turvasüsteeme kliendile sobival ning mugavaimal viisil. <ref>[[netiviide|Pealkiri = SMART HOME - TARGA KODU LAHENDUSED|URL = http://www.smartbus.ee/|Kasutatud = 22. aprill 2016]]</ref>
{| class="wikitable"
!Protokoll
45. rida:
|-
|[[Z-Wave]]
|868.42 MHz (Euroopa)<ref>[[
|100 kbit/s
|Peamiselt loodud ainult kodude automatiseerimiseks.
|}
=== Lahendused<ref>[[netiviide|Pealkiri = INDOME – NUTIKA KODU LAHENDUSED |URL = http://www.indome.ee/|Kasutatud = 22. aprill 2016]]</ref> ===
Lahendused, mida Eesti turg hetkel võimaldab. Siin ei pruugi olla kõiki seadmeid, mis on võimalik ühendada, kuid peaks näitama, mida kõike on võimalik targa kodu süsteemiga ühendada.
72. rida:
== Võimalikud riskid ja piirangud ==
Paljud targa kodu seadmed on mõjutatavad välistest teguritest. Näiteks 2016 aastal "Revolv Hub" (firma mis tegeles targa kodu loomisega)<ref>[[netiviide|Pealkiri = Revolv kodulehekülg|URL = http://revolv.com/|Kasutatud = 22. aprill 2016]]</ref> lubas "parimat tellimust", mis aga tugines serveritel, mille Google ostis 2014 aastal ära ning otsustas maha võtta jäädavalt. See jättis antud seadmete omanikud mittetöötava süsteemiga.<ref>[[
Teine probleem on sellega, et süsteemi omanikud ei saa oma seadmed ilma tasuta teistesse serveritesse ühendada või töötada uue/parandatud tarkvara peal.<ref>[[
=== Riskid ===
Värkvõrgu kasutuse tõusuga kodudes tähendab targa kodu süsteemidele riske mis selle internetühendusega kaasnevad. Need riskid muutuvad tõsisemaks kui need seadmed suhtlevad ülejäänud maailmaga. Kuigi see probleem on enamus süsteemide poolt võetud uurimise alla, on see ikkagi siiamaani väga tugev tegur mõeldes targa kodu süsteemi soetamisele.<ref>[[
=== Piirangud ===
Suurimad piirangud antud süsteemi juures on kõrgeid hindu omandamisel ja kehva/aeglast ühenduvust seadme ja süsteemi vahel.<ref>[[netiviide|Pealkiri = "Home Automation in the Wild: Challenges and Opportunities"|URL = http://research.microsoft.com/apps/mobile/publication.aspx?id=145863|Kasutatud = 24. aprill 2016]]</ref>
== Viited ==
| |||