Nutikodu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Planungshilfe LCN.jpg|pisi|Seadmed, mida on võimalik ühendada süsteemi Tark kodu.]]
'''Tark kodu''' ehk tark maja ehk "nutikodu" on [[Koduseade|koduseadmete]] kasutamise ja nende tarbimise kontrollimine kas käsitsi või automaatselt. Alguse sai [[kodu]] targemaks ja oma töö tegemise lihtsamaks muutumine sellega, kui hakati tootma [[pesumasin]]aid ja muid tänaseks juba väga tavalisi seadmeid. On ka seadmeid, mis siia süsteemi ei kuulu, samuti ei saa interneti kaudu ühendust erinevate valgusti lülititega. Kodused seadmed ja kontrollpult suhtlevad läbi [[Värkvõrk|värkvõrgu]]. Riistvara võib ka sisaldada erinevaid sensoreid (näiteks kaamerad ja termomeetrid), reguleerijaid ja suhtlemiseks vajalikke süsteeme. Juhtpult võib olla nii ühe asja juhtimiseks näiteks oma nutitelefoniga [[sinihammas|Sinihamba]] kaudu või siis sülearvutiga läbi interneti teisest maailma otsast. Targa kodu süsteemid on loodud koos töötama, kuigi koosnevad mitmest seadmest, mis on eri otstarveteks. Tavaliselt on seadmed ühendatud kahte moodi: kas [[Wi-Fi]] kaudu või voolujuhtme kaudu. Need on omakorda ühendatud tarkvarasüsteemiga, kuhu on võimalik kliendil oma valitud seadmega ligi pääseda ja vajadusel midagi muuta või lihtsalt kontrollida, kas kõik vastab tema soovidele. Populaarseimad rakendused sisaldavad termostaate, turvasüsteeme, valgustust, ukselukkusid, suitsuandureid, külmikuid, pesumasinaid ja palju muid seadmeid.<ref>{{netiviide|Pealkiri = Best Home Automation System - Consumer Reports|URL = http://www.consumerreports.org/cro/magazine/2014/06/run-your-home-from-your-phone/index.htm Best home Automation System - Consumer Reports|Kasutatud = 20. aprill 2016}}</ref>
 
Koduautomaatikas kasutatav kontroller kasutab seadmetega suhtlemisel madala võimsusega raadiolaineid (Z-wave ja Zigbee), mis levivad kergelt läbi seinte, põrandate ja tubade. Funktsionaalsuse laiendamine lisamoodulite, turva, zigbee,  energia, P1, KNX jpt, abil annab kontrollerile lõputud uuendus-võimalused. Lisaks sellele, on võimalik juhtmevaba lahendust lihtsasti võimalik ühendada ka läbi olemasolevate elektriliinide või andmesidejuhtmete. Samuti on süsteemi võimalik integreerida sadade turul olevate automatiseerimisseadmetega.<ref>{{netiviide|Pealkiri = Firma Akaabel koduleht|URL = http://www.akaabel.ee/activities/smart-housing Firma Akaabel kodulehekülg|Kasutatud = 20. aprill 2016}}</ref>
 
== Ajalugu ==
8. rida:
Esimese automatiseeritud seadme lõi [[Albert Butz]] 1885. aastal. Seadme nimetus võiks eesti keeles kõlada termostaadina (inglise ''damper flapper''). Seade pidi temperatuuri alusel suutma ahjus tulekollet reguleerida. Siit sai alguse automatiseeritud koduseadmete trend. Aasta hiljem rajas sama mees juba oma firma, mille nimeks sai Butz Thermo-Electric Regulator Company. Termostaadi tegi Albert valmis 1885 ning 1886 müüs patendi edasi firmale [http://www.honeywell.com/ Honeywell]. Firma tegeleb termostaatidega ja muude erinevate produktidega tänasepäevani.
 
1898. aastal Nikola Tesla patendeeris kaugjuhtimine (inglise [[Remote control|''remote control'']]) alustele ja sõidukitele.<ref>[[:en:Home_automation#cite_note-2{{netiviide|httpsPealkiri = United States Patent 613,809|URL = http://enpatft.wikipediauspto.orggov/wikinetacgi/Home_automation#cite_notenph-2]]Parser?Sect1=PTO1&Sect2=HITOFF&d=PALL&p=1&u=/netahtml/PTO/srchnum.htm&r=1&f=G&l=50&s1=0613809.PN.&OS=PN/0613809&RS=PN/0613809 Ameerika Ühendriikide Patent numbriga 613,809|Kasutatud = 20. aprill 2016}}</ref> Kui paljud kodused seadmed on eksisteerinud juba sajandeid, siis iseseisvad elektrilised või bensiiniga töötavad seadmed said tuntumaks 20. sajandi alguses kui tutvustati elektritjõu jaotust (inglise ''electric power distribution'').<ref>[[:en:Home_automation#cite_note-gerhart-3{{netiviide|https://enPealkiri = "Home automation & Wiring (1.wikipediaosa)"|Home Automation & Wiring (1 ed.org). New York: McGraw-Hill/wiki/Home_automation#cite_noteTAB Electronics. 1999-gerhart03-3]]31. ISBN 9780070246744.|Kasutatud = 20. aprill 2016}}</ref> 20. sajandi algusaastatel elektri ja bensiini seadmed nagu näiteks pesumasinad, veekeedukannud, külmkapid ja õmblusmasinad. Teise maailmasõja eelsel majanduse hiilgeajal kasvas Ameerikas nõudepesumasinate ja riiete kuivatite arv tänu oma mugavusele ja majanduslikule kasvule. <ref>[[:en:Home_automation#cite_note-George2003William George (2003). Antique Electric Waffle Irons 1900-5|https1960://en A History of the Appliance Industry in 20th Century America.wikipedia Trafford Publishing.org/wiki/Home_automation#cite_note p. 1. ISBN 978-George20031-555395-632-7|Kasutatud = 20. aprill 2016]]
</ref><ref>[[Encyclopedia of American Industries Volume 1. Gale Research. 1994|Kasutatud = 20. aprill 2016]]</ref>
</ref><ref>[[:en:Home_automation#cite_note-eai-4|https://en.wikipedia.org/wiki/Home_automation#cite_note-eai-4]]</ref>
 
Esimene mikroprotsessor saabus turule 1970 aastatel ja oli kasutusel suuresti erinevates väikestes seadmetes, nagu kalkulaatorid ja väiksetes arvutites (inglise ''[[microcomputers]]''). The Honeywell 316 Kitchen Computer oli üks seadmetest, mis tuli müüki 1969. aastal. [[Neiman Marcus]]<ref>[[:en:Home_automation#cite_note-txmon8512-6|https://enChadwick, Susan (December 1985).wikipedia "The His and Her Gift".org/wiki/Home_automation#cite_note-txmon8512-6 Texas Monthly. p. 147.|Kasutatud = 21. aprill 2016]]</ref>, kes neid müüs, pani hinnaks $10,000 (2013 aasta seisuga oleks hind $63,730). Seadme kogukaal oli ligikaudu 45 kg. Seadmes olid salvestatud mõned retseptid, mis aga seadme keerulisuse tõttu olid raskesti kättesaadavad. Kasutaja pidi ennem läbima kahenädalase programmi õppimaks seadmega ümber käia. Hinna ja keerukuse tõttu neid seadmeid teadaolevalt pole ühtegi müüdud.<ref>[[Spicer, Dag (August 12, 2000). "If You Can't Stand the Coding, Stay Out of the Kitchen:en:Home_automation#cite_note-drd000812-7|https://en Three Chapters in the History of Home Automation".wikipedia Dr.org/wiki/Home_automation#cite_note-drd000812-7 Dobb's Journal.|Kasutatud = 21. aprill 2016]]</ref>
 
Aastal 1975 valmistati esimene targa kodu (inglise [[Home automation|''home automation'']]) internetipõhine tehnoloogia [[X10]]. Sellest on saanud kommunikeerumise protokoll elektroonika seadmetele. Peamiselt kasutab see elektriülekande juhtmeid signaalimiseks ja juhtimiseks, kus signaal sisaldab raadio sageduse impulsse digitaalsete andmete juures.<ref>[[:en:RF_(disambiguation)|https://en.wikipedia.org/wiki/RF_(disambiguation)]]</ref> Samuti oli kõrgema sageduse ja läbilaskekiirusega alternatiive, X10 on senimaani populaarne kodustes süsteemides just tänu taskukohastele hindadele. 1978 aastaks sisaldas X10 16 kanalilist juhtkonsooli, lambi - ja seadme moodulit. Natukene aega peale seda lisandusid veel seinavalgustusmoodul ja esimene X10 taimer.