Redaktsioon: 27. aprill 2016, kell 13:33 redigeeri Kristjan.metsis (arutelu \| kaastöö) 20 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. aprill 2016, kell 23:37 redigeeri eemalda Kristjan.metsis (arutelu \| kaastöö) 20 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Planungshilfe LCN.jpg\|pisi\|Seadmed, mida on võimalik ühendada süsteemi Tark kodu.]] '''Tark kodu''' ehk tark maja ehk "nutikodu" on [[Koduseade\|koduseadmete]] kasutamise ja nende tarbimise kontrollimine kas käsitsi või automaatselt. Alguse sai [[kodu]] targemaks ja oma töö tegemise lihtsamaks muutumine sellega, kui hakati tootma [[pesumasin]]aid ja muid tänaseks juba väga tavalisi seadmeid. On ka seadmeid, mis siia süsteemi ei kuulu, samuti ei saa interneti kaudu ühendust erinevate valgusti lülititega. Kodused seadmed ja kontrollpult suhtlevad läbi [[Värkvõrk\|värkvõrgu]]. Riistvara võib ka sisaldada erinevaid sensoreid (näiteks kaamerad ja termomeetrid), reguleerijaid ja suhtlemiseks vajalikke süsteeme. Juhtpult võib olla nii ühe asja juhtimiseks näiteks oma nutitelefoniga [[sinihammas\|Sinihamba]] kaudu või siis sülearvutiga läbi interneti teisest maailma otsast. Targa kodu süsteemid on loodud koos töötama, kuigi koosnevad mitmest seadmest, mis on eri otstarveteks. Tavaliselt on seadmed ühendatud kahte moodi: kas [[Wi-Fi]] kaudu või voolujuhtme kaudu. Need on omakorda ühendatud tarkvarasüsteemiga, kuhu on võimalik kliendil oma valitud seadmega ligi pääseda ja vajadusel midagi muuta või lihtsalt kontrollida, kas kõik vastab tema soovidele. Populaarseimad rakendused sisaldavad termostaate, turvasüsteeme, valgustust, ukselukkusid, suitsuandureid, külmikuid, pesumasinaid ja palju muid seadmeid.<ref>{{netiviide\|Pealkiri = Best Home Automation System - Consumer Reports\|URL = http://www.consumerreports.org/cro/magazine/2014/06/run-your-home-from-your-phone/index.htm\|Kasutatud = 20. aprill 2016}}</ref> Koduautomaatikas kasutatav kontroller kasutab seadmetega suhtlemisel madala võimsusega raadiolaineid (Z-wave ja Zigbee), mis levivad kergelt läbi seinte, põrandate ja tubade. Funktsionaalsuse laiendamine lisamoodulite, turva, zigbee, energia, P1, KNX jpt, abil annab kontrollerile lõputud uuendus-võimalused. Lisaks sellele, on võimalik juhtmevaba lahendust lihtsasti võimalik ühendada ka läbi olemasolevate elektriliinide või andmesidejuhtmete. Samuti on süsteemi võimalik integreerida sadade turul olevate automatiseerimisseadmetega.<ref>http://www.akaabel.ee/activities/smart-housing</ref> 7. rida: [[Pilt:Honeywell round thermostat.jpg\|pisi\|Honeywell termostaat, mille ehitas valmis Albert Butz.]] Esimese automatiseeritud seadme lõi [[Albert Butz]] 1885. aastal. Seadme nimetus võiks eesti keeles kõlada termostaadina (inglise ''damper flapper''). Seade pidi temperatuuri alusel suutma ahjus tulekollet reguleerida. Siit sai alguse automatiseeritud koduseadmete trend. Aasta hiljem rajas sama mees juba oma firma, mille nimeks sai Butz Thermo-Electric Regulator Company. Termostaadi tegi Albert valmis 1885 ning 1886 müüs patendi edasi firmale [http://www.honeywell.com/ Honeywell]. Firma tegeleb termostaatidega ja muude erinevate produktidega tänasepäevani. 1898. aastal Nikola Tesla patendeeris kaugjuhtimine (inglise [[Remote control\|''remote control'']]) alustele ja sõidukitele.<ref>[[:en:Home_automation#cite_note-2\|https://en.wikipedia.org/wiki/Home_automation#cite_note-2]]</ref> Kui paljud kodused seadmed on eksisteerinud juba sajandeid, siis iseseisvad elektrilised või bensiiniga töötavad seadmed said tuntumaks 20. sajandi alguses kui tutvustati elektritjõu jaotust (inglise ''electric power distribution'').<ref>[[:en:Home_automation#cite_note-gerhart-3\|https://en.wikipedia.org/wiki/Home_automation#cite_note-gerhart-3]]</ref> 20. sajandi algusaastatel elektri ja bensiini seadmed nagu näiteks pesumasinad, veekeedukannud, külmkapid ja õmblusmasinad. Teise maailmasõja eelsel majanduse hiilgeajal kasvas Ameerikas nõudepesumasinate ja riiete kuivatite arv tänu oma mugavusele ja majanduslikule kasvule. <ref>[[:en:Home_automation#cite_note-George2003-5\|https://en.wikipedia.org/wiki/Home_automation#cite_note-George2003-5]] </ref><ref>[[:en:Home_automation#cite_note-eai-4\|https://en.wikipedia.org/wiki/Home_automation#cite_note-eai-4]]</ref> Esimene mikroprotsessor saabus turule 1970 aastatel ja oli kasutusel suuresti erinevates väikestes seadmetes, nagu kalkulaatorid ja väiksetes arvutites (inglise ''[[microcomputers]]''). The Honeywell 316 Kitchen Computer oli üks seadmetest, mis tuli müüki 1969. aastal. [[Neiman Marcus]]<ref>[[:en:Home_automation#cite_note-txmon8512-6\|https://en.wikipedia.org/wiki/Home_automation#cite_note-txmon8512-6]]</ref>, kes neid müüs, pani hinnaks $10,000 (2013 aasta seisuga oleks hind $63,730). Seadme kogukaal oli ligikaudu 45 kg. Seadmes olid salvestatud mõned retseptid, mis aga seadme keerulisuse tõttu olid raskesti kättesaadavad. Kasutaja pidi ennem läbima kahenädalase programmi õppimaks seadmega ümber käia. Hinna ja keerukuse tõttu neid seadmeid teadaolevalt pole ühtegi müüdud.<ref>[[:en:Home_automation#cite_note-drd000812-7\|https://en.wikipedia.org/wiki/Home_automation#cite_note-drd000812-7]]</ref> Aastal 1975 valmistati esimene targa kodu (inglise [[Home automation\|''home automation'']]) internetipõhine tehnoloogia [[X10]]. Sellest on saanud kommunikeerumise protokoll elektroonika seadmetele. Peamiselt kasutab see elektriülekande juhtmeid signaalimiseks ja juhtimiseks, kus signaal sisaldab raadio sageduse impulsse digitaalsete andmete juures.<ref>[[:en:RF_(disambiguation)\|https://en.wikipedia.org/wiki/RF_(disambiguation)]]</ref> Samuti oli kõrgema sageduse ja läbilaskekiirusega alternatiive, X10 on senimaani populaarne kodustes süsteemides just tänu taskukohastele hindadele. 1978 aastaks sisaldas X10 16 kanalilist juhtkonsooli, lambi - ja seadme moodulit. Natukene aega peale seda lisandusid veel seinavalgustusmoodul ja esimene X10 taimer. Aastaks 2012, ABI Research andmetel, on Ameerika Ühendriikidesse paigaldatud 1,5 millionit targa kodu süsteemi.<ref>[[:en:Home_automation#cite_note-9\|https://en.wikipedia.org/wiki/Home_automation#cite_note-9]]</ref> [[Värkvõrk]] (inglise ''The internet of things'') on füüsikaliste objektide võrk - seadmed, masinad, hooned ja paljud muud - täiendatud elektroonika, tarkvarade, sensorite ja võrgu ühenduvusega mis võimaldab nendel objektidel koguda ja samuti ka vahetada andmeid. Värkvõrk lubab erinevatel objekte vaadelda ja kontrollida eemalt läbi olemasoleva võrgu infrastruktuuri, luues rohkem võimalusi mugavalt asjadega tegeleda sobival ajahetkel. Eksperdid ennustavad, et värkvõrk koosneb 2020. aastaks 50. miljardist erinevast objektist.<ref>[[:en:Home_automation#cite_note-10\|https://en.wikipedia.org/wiki/Home_automation#cite_note-10]]</ref> == Tehnoloogiad == 57. rida ⟶ 68. rida: '''Elektrikulu jälgimiseks -''' võimalus lugeda seadmete voolutarvet eraldi või gruppidena elektrikilbist. Graafikud. == Võimalikud riskid ja piirangud == Paljud targa kodu seadmed on mõjutatavad välistest teguritest. Näiteks 2016 aastal "Revolv Hub" (firma mis tegeles targa kodu loomisega)<ref>http://revolv.com/</ref> lubas "parimat tellimust", mis aga tugines serveritel, mille Google ostis 2014 aastal ära ning otsustas maha võtta jäädavalt. See jättis antud seadmete omanikud mittetöötava süsteemiga.<ref>[[:en:Home_automation#cite_note-16\|https://en.wikipedia.org/wiki/Home_automation#cite_note-16]]</ref> Teine probleem on sellega, et süsteemi omanikud ei saa oma seadmed ilma tasuta teistesse serveritesse ühendada või töötada uue/parandatud tarkvara peal.<ref>[[:en:Home_automation#cite_note-eff2own-17\|https://en.wikipedia.org/wiki/Home_automation#cite_note-eff2own-17]]</ref> === Riskid === Värkvõrgu kasutuse tõusuga kodudes tähendab targa kodu süsteemidele riske mis selle internetühendusega kaasnevad. Need riskid muutuvad tõsisemaks kui need seadmed suhtlevad ülejäänud maailmaga. Kuigi see probleem on enamus süsteemide poolt võetud uurimise alla, on see ikkagi siiamaani väga tugev tegur mõeldes targa kodu süsteemi soetamisele.<ref>[[:en:Home_automation#cite_note-18\|https://en.wikipedia.org/wiki/Home_automation#cite_note-18]]</ref> === Piirangud === Suurimad piirangud antud süsteemi juures on kõrgeid hindu omandamisel ja kehva/aeglast ühenduvust seadme ja süsteemi vahel.<ref>http://research.microsoft.com/apps/mobile/publication.aspx?id=145863</ref> == Viited ==

Nutikodu: erinevus redaktsioonide vahel