Vulkaanipurse: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 193.40.58.10 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kruusamägi. |
|||
4. rida:
'''Aktiivselt tegutsevaiks''' ehk '''purskavaiks''' loetakse vulkaane, mille [[kraater|kraatrist]] paiskub välja [[aur]]u, [[laava]]t või [[püroklastiline materjal|püroklastilist materjali]]. '''Praegu tegutsevaks''' loetakse ka vulkaani, mis hetkel midagi kraatrist välja ei paiska, kuid tegi seda mõned tunnid või päevad tagasi. Vulkaanipurske lõppemise aja saab fikseerida alles tagantjärele. Umbes kümme protsenti vulkaanipursetest kestab vähem kui üks päev, kuid on ka vulkaane, mis on olnud püsivalt aktiivsed juba tuhandeid aastaid. Vulkaanipursete mediaankestuseks on seitse nädalat. Praegu tegutsevaks ei loeta vulkaani, mille aktiivsusest annavad aimu vaid vulkaani nõlvadel olevad [[fumarool]]id. Seega pole igasugune vulkaani tegevus veel piisav, et seda vulkaanipurskeks nimetada.<ref name="Simkin">Simkin, T. & Siebert, L. (1999). Earth’s Volcanoes and Eruptions: An Overview. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 256. ISBN 012643140X</ref>
==Pursketüübid==
Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks – plahvatuslikuks ja efusiivseks. Plahvatuslikud pursked kaasnevad enamasti [[Räni|ränirikka]] [[magma]]ga vulkaanidega. Asi on selles, et [[ränioksiid]] kipub [[magma polümerisatsioon|polümeriseeruma]], moodustades suuremaid kobaraid, kus ränioksiidi [[räni tetraeeder|tetraeedrikujulised]] [[kristall]]id on üksteisega tippepidi liitunud. On selge, et mida väiksem on ränisisaldus magmas, seda vähem taolist polümeriseerumist saab esineda. Polümeriseerumisega kaasneb suurem [[Viskoossus|sisehõõre]], sest suuremad [[molekul]]id ei saa üksteisest nii hõlpsalt mööda libiseda. Plahvatuslikkus tekib sellest, et [[Rõhk|rõhu]] vähenedes (nagu juhtub ülespoole tõusva magmaga), halveneb [[gaas]]ide [[lahustuvus]] magmas. Eraldunud gaasid hakkavad oma suure [[Maht|mahu]] tõttu [[vulkaanilõõr]]is pingeid tekitama. Asi laheneks, kui gaasid saaksid magmast välja murda, kuid suure [[viskoossus]]e tõttu on see raskendatud. Seetõttu kaasnevad plahvatuslike vulkaanipursetega eelkõige [[Püroklastiline kivim|püroklastiliste kivimite]] ja [[Vulkaaniline tuhk|vulkaanilise tuha]] väljapaiskumine. Tegemist ei ole millegi muu kui magma või [[kivi]]dega, mis on gaaside poolt pihustatud või purustatud ja vulkaanist jõuga välja lennutatud.
Efusiivsed vulkaanipursked on reeglina [[Aluseline kivim|aluselise]] ehk ränivaese koostisega ning väiksema sisehõõrde tõttu pääsevad eraldunud gaasid paremini magmast välja, mistõttu on pursked rahulikud ja vulkaaniliseks saaduseks on tuha, [[Pimss|pimsi]] jms asemel pigem [[Vedelik|vedel]] [[laava]].
Tuleb märkida, et enamasti on küll nii, et rahulikult purskub vulkaanist ränivaene laava ja plahvatuslikult ränirikas, kuid nagu [[geoloogia]]s tavaline, ei ole see absoluutne reegel. Võib olla ka vastupidi. Loomulikult ei ole ühele vulkaanile omane ainult üks pursketüüp, kuid üks on enamasti domineeriv. Tihti on pursete algus plahvatuslikum, millele järgneb vaiksem laava väljavool. See on seostatav sellega, et eraldunud gaas koguneb [[Magmakamber|magmakambri]] ülaossa ja väljub seetõttu peamiselt purske algosas.
Magma koostis sõltub peamiselt vulkaani asukohast. [[Ookeaniline saar|Ookeaniliste saarte]] [[vulkanism]] on enamasti vähem plahvatuslik, [[subduktsioonivöönd]]i vulkanism võib aga olla vägagi raevukas. Tüüpiline efusiivse vulkaanipurske näidis on [[Kilauea vulkaan]], mis tegutseb suhteliselt vaikselt ja toodab vedelat laavat, mis tardudes moodustab [[basalt]]se [[laavavool]]u. Subduktsioonivööndi vulkaane võib leida kõikjalt [[Vaikse ookeani tulerõngas|Vaikse ookeani tulerõngast]], aga ka mujalt. Näiteks kurikuulus [[Krakatau saar]]e pooleks lennutanud [[Krakatau]] vulkaan asub subduktsioonivööndi kohal.
==Klassikalised pursketüübid==
[[20. sajand]]i alul lõi [[itaalia]] [[geoloog]] [[Giuseppe Mercalli]] vulkaanipursete klassifikatsiooni, mis põhines tuntud vulkaanidele iseloomulikul käitumisel. Näiteks [[Stromboli]], [[Vulcano]] jne. Süsteem on tänapäevalgi kasutusel, ehkki tema subjektiivsuse tõttu mitte nii laialt kui varem. Klassifikatsioon omab kindlasti ajaloolist tähtsust ja väärib seetõttu käsitlemist. Eraldi pikem käsitlus saab olema spetsiaalsetes artiklites, mistõttu on loetletud vaid põhilised pursketüübid ja nende lühiiseloomustus.
*[[Hawaii-tüüpi purse]] – efusiivne, purskesaaduseks on peamiselt laava.
*[[Stromboli-tüüpi purse]] – pideva ja pikaajalise aktiivsusega, mõõduka intensiivsusega plahvatuslikud pursked.
*[[Vulcano-tüüpi purse]] – raevukamad pursked kui Stromboli-tüüpi vulkaanil, [[purskepilv]] tõuseb kõrgemale ning plahvatused võivad mõnikord hävitada osa [[vulkaaniehitis]]est.
*[[Pliinia-tüüpi purse]] – plahvatuslik ja väga ohtlik purse, saanud nime [[Vesuuv]]i purske järgi, mis hävitas [[Pompei]]. Need on pursked, mis teevad ajalugu. Purskega kaasneb suur kogus [[Püroklastiline materjal|püroklastilist materjali]] ning purskepilv võib tõusta kümnete kilomeetrite kõrgusele. Jagatakse subpliinia-, pliinia- ja ultrapliinia-tüüpi purseteks. Nimi tuleb sellest, et seda purset kirjeldas [[Plinius Noorem]] kahes [[Tacitus]]ele saadetud kirjas.
*[[Pelée-tüüpi purse]] – ei ole otseselt seostatav purske võimsusega, kuid seda tüüpi vulkaanipursetele on omane [[lõõmpilv]]ede esinemine. Nimi tuleb [[Martinique]]'i saarel asuvast [[Pelée]] vulkaanist, mis aastal [[1902]] hävitas täielikult [[Saint Pierre|St Pierre'i]] linna.
Esitatud nimekiri ei ole lõplik, sest eri aegadel ja erinevate [[geoloog]]ide poolt on "loodud" erinevaid pursketüüpe.
==Pursete kestus==
[[Pilt:Tompaluan130910.JPG|pisi|Lokon-Empungi kaksikvulkaani Tompaluani kraatri plahvatus septembris 2013 [[Sulawesi]] saarel [[Indoneesia]]s.]]
Vulkaanipursete kestus varieerub tugevasti. Stromboli on tegutsenud juba viimased 2500 aastat, mistõttu nimetatakse teda "Vahemere majakaks". Kümneid aastaid on tegutsenud ka mitmed teised vulkaanid. Näiteks [[Etna]] ([[Itaalia]]), [[Erta Ale]] ([[Etioopia]]), [[Yasur]] ([[Vanuatu]]), [[Sangay]] ([[Ecuador]]), [[Erebus]] ([[Antarktika]]) jne. Enamik ei ole siiski nii pikaealised. Ühe päevaga piirdub umbes 10% vulkaanidest, suurem osa lõpetab tegevuse kolme kuuga ning vaid väga vähesed tegutsevad üle kolme aasta järjest. Pursete [[Mediaan|mediaanpikkuseks]] on seitse nädalat.<ref name="Simkin" />
Väga tähtsaks küsimuseks on aeg, mis kulub vulkaanil, et jõuda purske haripunktini. Enamasti arvatakse, et aega on küll ja inimeste evakueerimisega ei pea kiirustama. Sellele arvamusele on ilmselt aidanud kaasa kuulsad vulkaanipursked, nagu Krakatau, Pinatubo ja St Helens, mis jõudsid aktiivsuse tippu mitu kuud pärast esimesi aktiivsuse ilminguid. Vägagi kainestavalt peaks aga mõjuma teadmine, et tervelt 42% plahvatuslikult tegutsevaist vulkaanidest jõudsid kulminatsioonini kõigest esimese päeva, üle poole aga esimese nädala jooksul.<ref name="Simkin" />
Ajaloolise aja võimsaim vulkaanipurse oli vulkaan Tambora "looming" [[1815]]. aastast. Pärast kolm aastat kestnud mõõdukat aktiivsust järgnes katastroof. Tervelt viis ööpäeva valitses vulkaanist 500 kilomeetri [[raadius]]es täielik pimedus. Välja paiskus miljardeid [[tonn]]e vulkaanilist materjali, purskepilv tõusis 44 km kõrgusele [[atmosfäär]]i ning hukkus 60 000 inimest. Kaasnesid [[keskkonnamõju]]d, mille tõttu sai purskele järgnenud aasta üle maailma nimeks "aasta ilma suveta".
==Kuulsaid ajaloolisi vulkaanipurskeid==
Maailmas on pidevalt tegutsemas umbes paarkümmend vulkaani, kuid enamasti ei ole nende tegevus kuigi märkimisväärne ega jõua [[ajaleht]]ede esiküljele. Mõned pursked on aga tõeliselt erakordsed ja neid mäletatakse kaua. Järgneb lühike nimekiri vulkaanipursetest, mis "on teinud ajalugu".
*[[79]] [[Vesuuv]] ([[Itaalia]]).
*[[1815]] [[Tambora]] ([[Indoneesia]]).
*[[1883]] [[Krakatau]] (Indoneesia).
*[[1902]] [[Pelée]] ([[Martinique]]).
*[[1980]] [[Saint Helens]] ([[USA]]).
*[[1991]] [[Pinatubo]], ([[Filipiinid]]).
==Vaata ka==
| |||