Transistorlüliti: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Transistorlüliti.jpg|pisi|Transistorlüliti põhimõtteskeem: ''Vcc'' - toitepinge, ''Vt'' - juhtpinge, ''Rk'' - lülitatav koormus, ''Rb'' - baasiahela takisti, ''Q'' - NPN transistor.]]
'''Transistorlüliti''' on [[lülitus]], mis võimaldab tüürsignaali abil avada või sulgeda
▲'''Transistorlüliti''' on lülitus, mis võimaldab tüürsignaali abil avada või sulgeda elektriahelat. Transistorlüliteid kasutatakse iseseisvate kontaktitute lülituselementidena alalisvoolu ja vahelduvoolu signaalide lülitamiseks. Transistorlülitid on väikeste mõõtmetega, töökindlad ning neid on võimalik eemalt tüürida. Transistorlüliti takistus peab suletud seisus olema lähedane nullile ja avatud seisus võimalikult suur. Transistorlüliti koosneb enamasti transistorist, milleks võib olla bipolaartransistor või väljatransistor, lülitatavast koormusest ja tüürahelas olevast juhtpingeallikast. Rakendades transistori baasile juhtpingeallikast pinge, kutsub see esile transistori baasiahelas voolu. Baasivoolu suurus peab olema piisav, et transistor avaneks.<ref>Lembit Abo. ''Raadiolülitused'', Tallinn: Valgus, 1990, lk 134.</ref>
==Kasutamine==
|