Redaktsioon: 24. aprill 2016, kell 21:59 redigeeri KerliR (arutelu \| kaastöö) 7 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. aprill 2016, kell 22:05 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 395 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Ärevushäire''' on [[psühhiaatriline häire]], millega kaasneb pidev ja pikaajaline [[ärevus]] ning mis tavaliselt igapäevane probleem. Ärevushäire on psühhiaatriline häire, millega kaasneb pidev ja pikaajaline ärevus ning üldiselt on tegemist igapäevase probleemiga. Ärevushäireid võimalik määratleda näiteks paanikahäireks, agorafoobiaks, sotsiaalfoobiaks, ägedaks stressireaktsiooniks, posttraumaatiliseks stressihäireks ja ainete põhjustatud ärevushäireteks. Häiret esineb naistel tunduvalt rohkem kui meestel. Inimese kogevad püsivat ärevust, sest nende veendumused enese ja maailma kohta muudavad nad vastuvõtlikult mitmesuguste olukordade väärtõlgendamisele ähvardaval kujul. [https://www.arst.ee/et/Uudised-jahttps://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/Kuu-teemad/36539/arevushaire-%E2%80%93-kas-moodsa-elu-haigusartiklid/Kuu-teemad/36539/arevushaire-%E2%80%93-kas-moodsa-elu-haigus 1] ▼ Ärevushäired esinevad tihemini kui depressioon, kuigi ärevushäiretele pööratakse vähem tähelepanu ning haigestumine on tõusvad suunas. Samas pöörduvad generaliseerunud ärevushäirega inimesed ise sagedamini arstide poole. Esmaselt diagnoositi haigus 1996. aastal ning ligi 400 patsiendil. Aastaks 2007 oli see number tõusnud 700ni. [http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/40arevushaired.htm 5] ▼ Ärevushäireid saab määratleda näiteks [[paanikahäire]]ks, [[agorafoobia]]ks, [[sotsiaalfoobia]]ks, [[äge stressireaktsioon\|ägedaks stressireaktsiooniks]], [[posttraumaatiline stressihäire\|posttraumaatiliseks stressihäireks]] või [[ainete põhjustatud ärevushäired\|mõne aine põhjustatud ärevushäire]]. === Erinevad ärevushäire tüübid === ▼ ▲Ärevushäire on psühhiaatriline häire, millega kaasneb pidev ja pikaajaline ärevus ning üldiselt on tegemist igapäevase probleemiga. Ärevushäireid võimalik määratleda näiteks paanikahäireks, agorafoobiaks, sotsiaalfoobiaks, ägedaks stressireaktsiooniks, posttraumaatiliseks stressihäireks ja ainete põhjustatud ärevushäireteks. HäiretÄrevushäiret esineb naistel tunduvalt rohkem kui meestel. ~~Inimese~~Patsiendid kogevad püsivat ärevust, sest nende veendumused enese ja maailma kohta muudavad nad ~~vastuvõtlikult~~vastuvõtlikuks mitmesuguste olukordade väärtõlgendamisele ~~ähvardaval kujul~~ähvardavatena. [https://www.arst.ee/et/Uudised-jahttps://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/Kuu-teemad/36539/arevushaire-%E2%80%93-kas-moodsa-elu-haigusartiklid/Kuu-teemad/36539/arevushaire-%E2%80%93-kas-moodsa-elu-haigus 1] ▲Ärevushäired esinevad tihemini kui [[depressioon]], kuigi ärevushäiretele pööratakse vähem tähelepanu ning haigestumine on tõusvad suunas. Samas pöörduvad [[generaliseerunud ~~ärevushäirega~~ärevushäire]]ga inimesed ise sagedamini arstide poole. Esmaselt diagnoositi haigus 1996. aastal ning ligi 400 patsiendil. Aastaks 2007 oli see number tõusnud 700ni. [http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/40arevushaired.htm 5] ▲=== ~~Erinevad ärevushäire~~Ärevushäire tüübid === Paanikahäiret iseloomustavad kõige paremini liigse kartuse/suure hirmu episoodid, mis võivad tekkida ilma selge põhjuseta. Paanikahood, ka tugevad, ei kesta üle paari minuti, kuid võivad kahe tunni jooksul uuesti ilmneda. Hoo ajal võib esineb vähemalt neli järgnevatest sümptomitest: õhupuudus, lämbumine, iiveldus, higistamine, vappumine ja ebareaalsuse tunne. Kui tunnuseid on vähem kui kolm, on tegemist piiratud sümptomitega hooga.

Ärevushäire: erinevus redaktsioonide vahel