Arheoloog [[Mati Mandel]]i hinnangul võidi Ridala Tubrilinna linnus püstitada viikingiajal ning Jõõdre lähedal leitud [[1. sajand|1.]] või [[2. sajand]]ist pärinev [[Jõõdre kivikalme]] viitab sellele, et piirkond on asustatud olnud vähemalt alates meie ajaarvamise algusest. Ridala ümbruse asustus hakkas tihenema I aastatuhande teisel poolel ja ilmselt just siis kujunes välja ka [[Ridala kihelkond|Ridala muinaskihelkond]], mis hõlmas hilisemast kirikukihelkonnast oluliselt suurema ala ning mille keskuseks kujunes Tubrilinna muinaslinnus. Tubrilinna ümbrusest on välja selgitanud 14 muistset külaaset ja selle põhjal võib Ridalat pidada tihedaima asustusega kihelkonnakeskuseks [[Muinasaeg|muinasaja]] lõpu [[Läänemaa]]l. See võib selgitada ka kihelkonna nime kasutamist kogu Läänemaa tähenduses.<ref>[http://ridala.kovtp.ee/muinasaeg Muinasaeg - Ridala Vallavalitsus]. 11.02.2014. Vaadatud 26.08.2014.</ref><ref>[http://avasta.laanemaa.ee/ridala_kirik.html Ridala kirik]. Vaadatud 26.08.2014.</ref><ref name="eestigiid" />
