Varssavi: erinevus redaktsioonide vahel

 

Teise Maailmasõja algul toimus [[8. september|8.]]–[[28. september|28. septembril]] [[Varssavi lahing (1939)|Varssavi lahing]], mille lõpus kogu Varssavit kaitsnud garnison kapituleerus ja viidi [[sõjavang]]i. Moodustati [[Kindralkubermang]], mille keskuseks Varssavi oli. Kogu Varssavi juudi elanikkond saadeti [[Varssavi geto]]sse, mis oli maailma suurim juudi [[geto]]. Kuid Varssavi sai ka vastupanuliikumise keskuseks. Kui [[19. aprill]]il [[1943]] tuli käsk geto likvideerida osana Hitleri [[lõplik lahendus|lõpliku lahenduse]] kavast, puhkes [[Varssavi geto ülestõus]]. Kuigi juudid olid nii arvuliselt kui relvastuse poolest vähemuses, suutsid nad peaaegu kuu aega vastu pidada. Seejärel geto likvideeriti. Kui Punaarmee jõudis Ida-Poolasse, puhkes [[1. august]]il [[1944]] [[Varssavi ülestõus]], mis suruti maha [[2. oktoober|2. oktoobril]]. Seejärel otsustasid [[Adolf Hitler]] ja [[Heinrich Himmler]] Varssavi kui linna maa pealt hävitada. Himmleri sõnul pidi linn täielikult maa pealt kaduma ja jääma üksnes [[Wehrmacht]]i transpordijaamaks. Kuni Punaarmee sisenemiseni linna [[17. jaanuar]]il [[1945]] hävitati rõhuv enamus linna hoonetest.

[[Pilt:Al niepodleglosci.jpg‎|pisi|Varssavi kõrghooned]]

Pärast sõda kehtestati kogu Poolas [[sotsialism]]. Varssavi taastati ennesõjaaegsete linnaplaanide ja fotode põhjal. Rajati ka hulgaliselt uusi maju. Nagu sotsialismimaades kombeks, ehitati hulgaliselt [[kortermaja|kortermaju]], et kiiremini rahuldada suure hulga inimeste vajadust elamispinna järele. Varssavi jäi endiselt Poola poliitiliseks ja majanduslikuks keskuseks. [[1980]] kanti [[Poola vanalinn]] [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.

* Niepodległośći väljak, tundmatu sõduri haud.

* [[Powązki kalmistu]]

 

==Vaata ka==