Kadrioru loss: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
8. rida:
[[22. juuli]]l [[1718]] mõõtis arhitekt [[Niccolò Michetti]] koos Peeter I-ga maha lossi ja [[Kadrioru lossipark|aia]] plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena [[Itaalia villa]]de eeskujul.
[[1719]]. aastal said katuse alla tiibhooned, [[1720]]–[[1721]] ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss [[1725]]. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekorruseline, tagant kahekorruseline. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk [[pilastrid]], värvideks kalliskivipunane valgega. Kahjuks suri lossi rajada lasknud keiser Peeter I juba 1725. aasta 8. veebruaril, mil lossi ehitamine oli alles pooleli ning tema surma järgselt rakendatud kokkuhoiupoliitika tõttu jäi see sootuks soiku.<ref>Kuuskemaa, Jüri (artikli autor). Kadriorg: Lossi lugu. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2010, lk 57.</ref>
Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla]], [[Peningi mõis|Peningi]], [[Kostivere mõis]]a ja teised ja kinkis need Jekaterinale [[apanaaž]]iks. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale [[Kadrioru sloboda]], [[Kadrioru park|pargist]] edelapoole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunas (tänapäeva [[Weizenbergi tänav]] kohal) asus nn vahimaja, põhjas aga puhkemaja. Lossi majandushooned: köök, aidad ja [[jääkelder]] asusid lõunas, teisel pool tänapäeva Weizenbergi tänavat. Lossi tallid asusid kunagise [[Noortepark|Noortepargi]] alumise sissepääsu lähedal, [[sepikoda]] asus vahimaja taga (tänapäevaks hävinenud). [[Pilt:Kadrioru loss.jpg|thumb|Kadrioru loss talvel|vasakul|310x310px]]Nimi Katharinenthal ([[Kadriorg]]) võeti senise ''Fonnenthal''i asemel kasutusse alles [[1740. aastad|1740. aastatel]].
34. rida:
=== Välisfassaad ===
Kadrioru loss
Peahoone soklikorrusel asusid vestibüül, garderoob, köök. Beletaaž oli mõeldud tsaarile ja tema abikaasale, ülakorrusele rajati laste ja lähikondlaste magamistoad. Tiibhoonetesse planeeriti toad õukondlastele. Paraku nägidki Peeter I ja Katariina valmiskujul vaid tiibhooneid, mis jõuti 1721. aasta kevadeks viimistetud. Kui 1723. a suvel Peeter I viimast korda Tallinnat külastas, oli alles alustatud peasaali stukkdekoori tegemist.<ref>Kuuskemaa, Jüri (artikli autor). Kadriorg: Lossi lugu. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2010, lk 57.</ref>
Fassaadil on kasutatud kolossaalpilastri motiivi, lossil on prantsusepäraselt eenduvad tiivad ning auhoov.<ref name=":0">Kuuskemaa, Jüri (artikli autor). Kadriorg: Lossi lugu. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2010, lk 30.</ref>
54. rida ⟶ 56. rida:
==Lossipark==
{{Vaata|Kadrioru park}}
Kadrioru lossipark rajati erinevatel tasanditel rpaiknevaks mitmeosaliseks regulaarpargiks.<ref>Kuuskemaa, Jüri (artikli autor). Kadriorg: Lossi lugu. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2010, lk 43.</ref>[[Pilt:Kadrioru loss 2005.jpg|thumb|Ülemine lossiaed|309x309px]]
Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Alumine ja ülemine lossiaed kujundati ranges [[Prantsuse stiilis park|Prantsuse stiilis]] (geomeetriline)
Plaanitud pargikujundus teostati vaid osaliselt, ning algse plaani järgi pidid nii alumine kui ülemine lossiaed olema veel suurejoonelisemalt dekoreeritud. Ülemise ehk Lilleaia kõrgpunktiks pidi saama aia tagumist osa piirav treppide ja purskkaevudega kaunistatud kolme värvi marmorist nn Miraaži sein, mille keskel oleks asunud viieastmeline kaskaad.Seina ehtivale aiabalustraadile ja trepirinnatisele oleks paigaldatud 54 skulptuuri. Seintel paiknevatest reljeefsetest maskaroonidest pidi vesi langema 20-sse fontäänikaussi.<ref>Kuuskemaa, Jüri (artikli autor). Kadriorg: Lossi lugu. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2010, lk 48.</ref> Seina äärde paigutamiseks lasti valmistada ka praegu Peeter I majamuuseumis asuvad büstid: Peeter I ja Katariina II portreed, antiikjumalad "Jupiter" ja "Neptunus" ning aastaaegade allegooriad "Flora" (Kevad), "Ceres" (Suvi) ja "Pomona" (Sügis), autoriks lossikujur Salomon Zeltrecht. Kuigi säilinud on vaid seitse figuuri, loodi neid algselt vähemalt 16.<ref>Kuuskemaa, Jüri (artikli autor). Kadriorg: Lossi lugu. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2010, lk 51.</ref>
Kahjuks lihtsustati arhitekt Michetti kavandatud projekti märgatavalt ning osa plaanitust jäi kohalike materjalide poolt seatud piirangute tõttu rajamata.<ref>Kuuskemaa, Jüri (artikli autor). Kadriorg: Lossi lugu. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2010, lk 53.</ref>
Pargi keskosa oli plaanis taastada Itaalia-Prantsuse regulaarpargi kujul. Kuni 18. sajandi lõpuni puid pügati, kuid enam seda ei tehta.
18. sajandi eeskujudel on renoveeritud lossitagune [[Kadrioru pargi lilleaed|Lilleaed]], korrastamisel on fassaadipoolne alumine aed.
| |||