Gabon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
479. rida:
==Ajalugu==
{{Vaata|Gaboni ajalugu}}
[[Pilt:La lopé-rupestre2.jpg|pisi|[[Kaljujoonis]] [[Lopé rahvuspark|Lopé rahvuspargis]]]]
Inimasustuse jälgi on Gabonis leitud 400 000 aasta tagusest ajast. Ogooué jõe orust on avastatud üle tuhande [[kaljujoonis]]e, mis kujutavad peamiselt kontsentrilisi ringe, [[sisalik]]ke, [[putukad|putukaid]]. Leitud on [[kiviaeg|kiviajast]] pärinevat [[keraamika]]t.<ref name=histoire>[http://www.gabonmagazine.com/images/G8-FRENCH/G8FR-arch-p38.pdf Signes de vie]</ref>
488. rida ⟶ 489. rida:
1470. aastatel jõudsid Gaboni rannikule [[Portugal]]i meresõitjad. Peagi seadsid nad rannikul sisse tugipunktid, mille kaudu käis kaubavahetus.<ref name=legabon/> Tol ajal oli praeguse Gaboni lõunaosa seotud [[vilid]]e [[Loango]] riigiga. Portugallased asutasid [[São Tomé ja Príncipe]] saartele tugipunkti mandriga kauplemiseks. 16. sajandil kauplesid rannikul juba ka [[hollandlased]], [[prantslased]], [[hispaanlased]] ja [[inglased]], kes tõid [[kangas|kangaid]], rauakaupu, [[relv]]i ja [[alkohol]]i ning said vastu [[puit]]u, [[elevandiluu]]d ja [[ori|orje]]. [[Orjakaubandus]] levis laiemalt alates [[18. sajand]]i teisest poolest, kui suurenes nõudlus teisel pool [[Atlandi ookean]]i. Orjadega kauplemises osalesid ka kohalikud hõimud ise, kes vedasid rannikule kasutuks peetud kogukonnaliikmeid ja vangistatud vaenlasi. Eriti aktiivsed olid lõunapoolsed rahvad, põhjapoolsed fangid tavaliselt orjadega ei kaubelnud.<ref name=early/>
===Prantsusmaa asumaana===
Prantslased jõudsid Gaboni alale 16. sajandi alguses. Aastal [[1839]] sõlmis mpongve pealik [[Antchouwé Kowé Rapontchombo]] prantslastega esimese kokkuleppe, millega prantslased pakkusid kasulikku kaubavahetust ja kaitset vaenlaste vastu.<ref name=legabon/> Mõni aasta hiljem jõudsid prantslased kokkuleppele ka teiste pealikutega. 1840. aastatel rajasid prantslased juba esimese sõjalise tugipunkti ja katoliku misjoni. Aastal [[1849]] asutasid vabanenud orjad Libreville'i. Prantslased laiendasid oma valdust järk-järgult sisemaa suunas.<ref>[http://www.larousse.fr/archives/grande-encyclopedie/page/5794 Larousse.fr]</ref> Aastal [[1880]] asutati Franceville. Aastal [[1886]] liideti Gaboni ala [[Prantsusmaa Kongo]]ga.<ref name=early/>
Aastal [[1910]] sai Gabonist osa [[Prantsuse Ekvatoriaal-Aafrika]]st, aastal [[1946]] [[Prantsusmaa ülemereterritoorium]].<ref name=legabon/><ref name=early/>
Aastal [[1958]] sai Gabon autonoomseks vabariigiks [[Prantsuse Ühendus]]e koosseisus.<ref name=early/> Libreville'i linnapea ametis olnud [[Léon M'ba]] sai peaministriks.<ref name=legabon/>
===Iseseisva riigina===
Gaboni iseseisvus kuulutati välja [[17. august]]il [[1960]]. Esimestel valimistel, mis peeti [[12. veebruar]]il [[1961]], oli ainuke presidendikandidaat Léon M'ba. Temast sai Gaboni esimene president.<ref name=legabon/>
Gabon säilitas tihedad äri- ja kultuurisidemed Prantsusmaaga ning jätkas prantsuse keele kasutamist asjaajamise juures. Suhet Prantsusmaaga peeti olulisemaks kui koostööd naabritega. Aastal 1964 puhkesid rahutused seoses Leon Mba sooviga ainupartei võimu kehtestada. Prantslaste abiga suruti need maha.<ref name=early/> Pärast Léon M'ba surma sai 28. novembril [[1967]] presidendiks Albert Bernard Bongo ([[Omar Bongo]]).<ref name=legabon/> Aasta hiljem kehtestas Bongo siiski [[üheparteisüsteem]]i ja ainuparteiks sai [[Gaboni Demokraatlik Partei]] (GDP). Bongo valiti presidendiametisse tagasi nii [[1973]]. kui ka [[1979]]. aastal. Aastal [[1982]] kerkis esile opositsiooniline [[Mouvement de Redressement National]], mis nõudis mitmeparteisüsteemi, demokraatiat, kodanikuvabadusi ja korruptsiooni ohjeldamist. Liikumine suruti maha ja Bongo valiti ametisse tagasi ka [[1986]]. aastal. 1980. aastate naftahinna langus tõi kaasa majanduslanguse ja rahutused. Rahva nõudmiste survel 1990. aasta mais tehtud põhiseaduse parandustega taastati [[mitmeparteisüsteem]]. Samal sügisel peetud valimistel sai GDP sellegipoolest enamuse. Bongo valiti võltsimissüüdistuste saatel presidendiks ka [[1993]]. ja [[1998]]. aastal ning uuesti [[2005]]. aastal. GDP säilitas oma domineeriva rolli ka pärast mitmeparteisüsteemi kehtestamist. [[Korruptsioon]] oli väga levinud, ametiseisundit kasutati eelkõige isiklikuks rikastumiseks. Riigi naftatulud majandusringesse ei jõudnud ja puudujäägi katmiseks võeti laenu. Pärast Omar Bongo surma [[2009]]. aastal valiti uueks presidendiks tema poeg [[Ali Bongo Ondimba]]. Tedagi süüdistati võltsimises ja valimispettuses.<ref name=early/>
==Kultuur==
| |||