Redaktsioon: 14. juuli 2015, kell 03:08 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 042 muudatust P HC: eemaldatud Kategooria:Baltisakslased; lisatud Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. aprill 2016, kell 23:13 redigeeri eemalda 217.71.45.185 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Peter Eugen Arthur von Buxhoeveden''' [[Vabadusrist\|VR I/2]] (~~kuni 1920. aastani ja hiljem~~ [[Saksamaa]]l '''Peter Eugen Arthur Baron von Buxhoeveden'''<ref>Patrick von Glasenapp. Baltisches Wappenbuch. Verlag Patrick von Glasenapp, Alling, 1980, S. XXI</ref><ref>Die Baltischen Ritterschaften. Übersicht über die in den Matrikeln der Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel verzeichneten Geschlechter. Bearbeitet im Auftrage des Verbandes der Baltischen Ritterschaften von Ernst v. Mühlendahl und Baron Heiner v. Hoyningen gen. Huene. Limburg/Lahn, Starke, 1973, S. 2.</ref>, 16/[[28. märts]] [[1882]] [[Muratsi]] – [[27. november]] [[1964]] [[Karlsruhe]]) oli Venemaa Keisririigi ja Eesti sõjaväelane ([[kolonel]]). Peter Eugen Arthur Buxhoeveden oli lõpetanud Tveri ratsaväekooli [[Kornet (auaste)\|kornetina]], võttis osa [[I Maailmasõda\|I maailmasõjast]] Venemaa Keisririigi Venemaa Keiserliku Armee koosseisus Saksa-Austria rindel, tõusis [[Rittmeister\|rittmeistriks]] ja teenis välja [[Püha Vladimiri orden\|Püha Vladimiri IV järgu ohvitseriristi]], Püha Vladimiri IV klassi ning [[Püha Anna orden\|Püha Anna II klassi orden]]i. 7. rida: [[1920]]. aastal ülendati Arthur Buxhoeveden [[Kolonelleitnant\|kolonelleitnandiks]] ja [[1924]]. aastal [[kolonel]]iks, talle annetati I liigi 2. järgu [[Vabadusrist]] ja [[Karutapja orden\|Läti Karutapja III järgu orden]]. Läinud erru 1928. aastal, tegeles Arthur Buxhoeveden Muratsis põllumajandusega, juhatas algusest lõpuni [[Eesti Vabadussõjalaste Liit\|Eesti Vabadussõjalaste Liidu]] [[Saaremaa]] osakonda. Vabariigi Valitsuse otsusega 30. jaanuarist 1935 nr. XI lubati [[Pikalaenu Pank\|Pkalaenu Pangal]] kustutada temale antud riiklikud laenud kokku 880 krooni ulatuses. Asus 1941. aastal Nõukogude Liidu ohust tingituna ''[[Umsiedlung]]i'' käigus koos enamiku [[baltisakslased\|baltisakslas]]tega Saksamaale. Sõjajärgsel Saksamaal oli ta veel tegev Eesti sõjapõgenike ja sõdurite organiseerimisel. Arthur von Buxhoeveden suri Karlsruhes 1964. aastal. {{tsitaat\| {{tsitaat\|"Buxhoevdenite 700-aastane suguvõsa Eestis pärines samanimelise piiskopi liinist, olles generatsioonide jooksul saanud abiellumiste kaudu eesti, liivi, rootsi, taani, poola ja šoti verd oma soontesse. Pole siis ime, kui noor kornet (leitnant) B. laskis oma tsaariaegsele teenistuslehele rahvusena märkida "estonets" (eestlane).▼ ▲~~{{tsitaat\|~~"Buxhoevdenite 700-aastane suguvõsa Eestis pärines samanimelise piiskopi liinist, olles generatsioonide jooksul saanud abiellumiste kaudu eesti, liivi, rootsi, taani, poola ja šoti verd oma soontesse. Pole siis ime, kui noor kornet (leitnant) B. laskis oma tsaariaegsele teenistuslehele rahvusena märkida "estonets" (eestlane). :Arthur Buxhoevden (kaugem ajalooline nimi "Buxhoeveden") oli omas olemuses, mõttelaadis ja tegudes saarlaslik-talupoeglik (just nagu tema hea eestikeelgi) ja seda selle sõna kõige ilusamas ja õilsamas mõttes; Buxhoevden oli seltskondlikelt kommetelt ja käitumiselt grandsenjoor, omas sisimas kavaluseta talupoeg. Ta austas sügavalt oma esivanemaid ja perekonnatraditsioone, kuid samal ajal tundis ta sama sügavat kuuluvust Eesti ja eestlaste külge."\|<ref>[http://img17.imageshack.us/img17/408/arthurvonbuxhoeveden.jpg A. J. Üks sadul jäi tühjaks... Võitleja, november 1964, nr. 11, lk. 6.]</ref>\|}}▼ ▲:Arthur Buxhoevden (kaugem ajalooline nimi "Buxhoeveden") oli omas olemuses, mõttelaadis ja tegudes saarlaslik-talupoeglik (just nagu tema hea eestikeelgi) ja seda selle sõna kõige ilusamas ja õilsamas mõttes; Buxhoevden oli seltskondlikelt kommetelt ja käitumiselt grandsenjoor, omas sisimas kavaluseta talupoeg. Ta austas sügavalt oma esivanemaid ja perekonnatraditsioone, kuid samal ajal tundis ta sama sügavat kuuluvust Eesti ja eestlaste külge."\|<ref>[http://img17.imageshack.us/img17/408/arthurvonbuxhoeveden.jpg A. J. Üks sadul jäi tühjaks... Võitleja, november 1964, nr. 11, lk. 6.]</ref>\|}} [[12. september\|12. septembril]] [[2014]] maeti tema ja ta abikaasa põrm ümber [[Kaitseväe kalmistu]]le.<ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/0c9f0f60-28fd-444d-afd5-da63c586970d</ref>

Arthur Buxhoevden: erinevus redaktsioonide vahel