Tartu Jaani kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Aastatel [[1954]]–[[1965]] teostati vundamentide kaevamised ning müüristiku ja ehitusdekoori uurimine, mida juhtis Olev Prints.

[[1989]]. aastal oli suuremate restaureerimistööde algus, arhitekt [[Udo Tiirmaa]]. Ehitusfirmana alustas kiriku taastamist [[Poola]] firma [[PKZ]], peale poolakate lahkumist [[1991]]. aastal jätkas tööd OÜ Wunibald Ehitus.

[[EELK]] [[Tartu Jaani kogudus]]e taasasutati [[1997]]. aastal. Esimene [[jumalateenistus]] toimus 1997. aasta [[jõulud]]e ajal.

[[1999]]. aastal sai kirik uue tornikiivri ning paigaldati kaks uut [[pronks]]ist [[kirikukell]]a. Kellade nimed on [[Peetrus]] ja [[Paulus]], nende valamist finantseeris Tartu ärimees [[Tiit Veeber]].

[[2002]]. aastal hakkas ehitustöid [[peatöövõtja]]na juhtima AS Ehitusfirma [[Rand ja Tuulberg]], eesmärgiks lõpetada kiriku taastamistööd [[2004]]. a.aasta detsembris.

[[2003]]. aastal paigaldati [[Saksamaa|Saksa]] [[firma]]s Mahr [[projekteerimine|projekteeritud]] kiriku [[küttesüsteem|õhkküttesüsteem]].

[[2003]]. aastal võitis disainibüroo [[Laika, Belka & Strelka]] ([[sisearhitekt]]id [[Malle Jürgenson]] ja [[Tea Tammelaan]] ning [[kunstnik]] [[Krista Lepland]]) võitis Tartu Jaani kiriku sisekujunduse võistluse.

[[2004]]. aasta [[jaanuar]]is paigaldati esimesed kiriku[[aken|aknad]]. Alustati kiriku [[põrand]]a katmist punaste [[tellis|põrandatellistega]].

[[29. juuni]]l [[2005]] –toimus Tartu Jaani kiriku taaspühitsemine.

Aastatel [[2005]]–[[2006]] –valmistas [[tekstiilikunstnik]] [[Anu Raud]] valmistas kirikusse [[gobelään]]tehnikas altari-altarilaua ja lugemispuldikattedlugemispuldi katted (neljas liturgilises värvis, kokku kaheksa eset).

Jaani kirik on üks eestiEesti [[Keskaeg|keskaegse]] [[gooti arhitektuuriarhitektuur]]i tähtteoseid ning ka Põhja-Euroopas ainulaadne oma [[Terrakota|terrakotaskulptuuride]] kogu poolest. Oma pika ajaloo jooksul on ka kiriku ilme teinud läbi suuri muutusi. Pärast 1708. aasta Tartu õhkimist ja põletamist, mille käigus kiriku [[kesklööv]] ja [[Võlv|võlvid]] purustati, muudeti 1830ndail1830. aastatel järgnenud rekonstrueerimistööde käigus lisaksnii interjööri interjöörilekui ka kiriku üldkuju. Lähtudes ehitusmeister [[Georg Friedrich Geist|Georg Friedrich Wilhelm Geist']]<nowiki/>i kavadest, kaeti keskaegsed detailid suures osas kinni või hävitati.<ref>Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 9.</ref>

Jaani kiriku dekoor on olnud algselt [[polükroomne]] -– skulptuurid olid värvitud, kasutatud oli nii ornamentaalseid kaunistusi kui ka [[Figuraalne|figuraalseid]] maalinguid. Alates 1950ndatest1950. aastatest on aga halbade ilmastikutingimuste või ebaõgeteebaõigete [[Konserveerimine (ehitus)|konserveerimismeetodite]] tõttu suur osa maalingutest hävinud, ning nüüdseks on neist säilinud vaid väga napid fragmendid.<ref>Alttoa, Kaur. Tartu jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 10.</ref>